Ehitusettevõtted ehitasid kokku 707 miljoni euro eest, sellest hooneid 491 miljoni ja rajatisi 216 miljoni euro eest. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitati hooneid ligi viiendiku võrra vähem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 1% rohkem.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. „Hoonete ehitus on vähenenud juba alates 2022. aasta teisest kvartalist,“ lisas Sinisaar.
Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 2%. Sealne ehitusmahtude kasv tulenes põhiliselt just hoonete ehitusest. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 7%, aasta varem 6%.
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1764 uut eluruumi, mis on 21% vähem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarseim oli kolme- kuni viiekorruseline korterelamu. Enamik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
„Nõudlus uute eluruumide järele väheneb jätkuvalt. Ehitusluba väljastati 1077 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi viiendiku võrra (19%) vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu,“ selgitas Sinisaar.
Kasutusse lubati 260 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 171 100 ruutmeetrit. Enim lisandus uut büroo-, tööstus-, laohoonete pinda. Võrreldes mullusega vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
