Erukindral Aleksander Einselni raskeim sõda PM
In Memoriam | 01 Apr 2018  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
8. oktoober 2003,
Võimu kuritarvitamise ja riigile olulise kahju põhjustamise süüdistusega enam kui seitse aastat kohtuteele sunnitud erukindral Aleksander Einseln ei ole tegelikult süüdi, leidsid nii Tallinna linna- kui ka ringkonnakohus.

https://www.postimees.ee/13771...

Keskkond, kuhu USA eliitvägedes teeninud erukolonel Aleksander Einseln 1993. aasta kevadel kaitseväe juhatajana sattus, oli sootuks teistsugune kui ta ootas. Kalevi pataljoni sõduritel polnud süüa. Samal ajal vedasid ohvitserid ja allohvitserid liha vahetuskaubana pordumajja.

«Ohvitserid jõid ühes sõduritega päise päeva ajal. Istusid laua ümber ja vaatasid mulle rumala näoga otsa: kindral, mis selles siis halba on? Ameerikas oleksin selle eest ammu trellide taga istunud,» on Einseln vastavalt kohtutoimikutele veendunud.

Käis metsik äri. Kaitseministeerium teatas salajases raportis, et ärimehed tõid Tallinna ebaseaduslikult kaks lahingukopterit Mi-17.

Nagu oleks sattunud hullumajja

Ühel ilusal päeval viis peastaabi ülem Ants Laaneots kaitsejõudude juhi oma kabinetis kokku mingite erariides meestega ning soovitas neilt õhu- ja tankitõrjerakette osta. «Jäi mulje, et olin sattunud hullumajja,» resümeeris kindral kohtule.
Soovitame lugeda
Krimi
Tee ääres lebanud teadvusetu naine suri haiglas Täiendatud kell 13.45 6
Eesti
President lasi Tartu vanglast välja vastuolulise «süütu» eluaegse vangi Lisatud Nikolajevi armuandmispalve 15
Postimees
Politsei otsib pealtnägijaid: mis juhtus «Kodutunde» Signega? Täiendatud: autojuht oli kaine 10

«Oma rohkem kui 35-aastase teenistuse ajal Ameerika Ühendriikide kaitseväes puutusin kokku ainult kahe ohvitseriga, kes valetamise või vassimise pärast tegevteenistusest eemaldati,» tunnistas Einseln. «Oma kahe ja poole aastase teenistuse ajal Eesti kaitseväe juhatajana oli mul raske leida kahte alluvat, keda oleks saanud sajaprotsendiliselt usaldada.»

Kohtutoimikute tuhandetel lehekülgedel rullub lahti kafkalik panoraam Eesti kaitsejõudude algusaastatest. Selle tähtedena astuvad üles president Lennart Meri, kindralid Johannes Kert ja Ants Laaneots, kapo endine juht Jüri Pihl, endine riigiprokurör Indrek Meelak, kaitseministeeriumi kantsler Robert Lepikson, kaitsejõudude peastaabi juhiks saanud Kalevi pataljoni ülem Alar Laneman jpt.

Kuigi oma esimesel tööpäeval andis kaitseväe juhataja välja käskkirja, millega keelas armees mitte üksnes füüsilise vägivalla, vaid isegi sõimu ja jämeda käitumise, avastas kindral, et nii arvab vaid tema. «Polkovnik Laaneots ütles, et poisid, kes sõjaväes peksa saavad ja ennast kaitsta ei jõua, on selle ära teeninud memmepojad,» meenutas Einseln.

Peagi tabas kaitsejõudude juhti uus üllatus. Veidi pärast Einselni ametisse nimetamist presenteeriti Aegviidus Iisraeli relvi. «Peaminister Laar ja teised kõrgemad riigiametnikud käitusid nagu lapsed lõbustuspargis, kus on võimalik esimest korda püssi paugutada,» kirjeldab ta avanenud pilti.

«Iisraeli relvamüüjad ajasid udujuttu Teise maailmasõja aegse tagasitõuketa kahuri võimsusest, lootuses lollidele ja korrumpeerunud poliitikutele veelgi rohkem rämpsu kalli raha eest maha müüa,» tõdes kindral.

Tõeline shokk saabus Einselni peakorterisse jõudes. Kanti ette, et üks kadett on 50-kaliibrilisest kahurist kuuli kõhtu saanud. «Sellega oli õppuse juhataja Laaneots rikkunud kõige elementaarsemat polügooni reeglit, et relvi ei liigutata enne, kui need on ohutuks tehtud,» leiab ta. Kindralit vapustas, et tema «parem käsi» ei pidanud õnnetust eriti tähtsaks.

500 dollarit Asso Kommeri eest

Kuid kohtutoimikud peidavad endas muudki. «Jäägrikriisi ühel kriitilisemal ajal tuli minu kabinetti Laaneots ja väitis, et tal on lahendus kriisi lõpetamiseks. On vaja 500 dollarit ning Asso Kommeri probleem on lahendatud,» on Einseln kohtule tunnistanud. «Kui ma aru sain, et tõsi on taga, pidasin talle lühiloengu atentaadi teemal.»

Vastuolud Laaneotsaga muutusid väljakannatamatuks. «Kui ebaseadusliku automüügiga seonduv ei saa lahendatud hiljemalt 22. märtsil 1994, olen sunnitud Teid vallandama,» teatas Einseln veebruaris 1994 peastaabi ülemale saadetud kirjas. Tehingu teine osapool oli tänane Tallinna politsei aseprefekt Kalle Klandorf.

Lisaks autotehingule loetleb Einseln kirjas kaheksa kahtlast asja, sealhulgas suurejooneline kütuse- ja veidi väiksem saapaäri.

Ühtlasi oli kaitsepolitsei sheff Jüri Pihl Einselni informeerinud, et kaitseliidu fondi juhi Vello Küti kahe miljoni riisumise loosse on segatud ka peastaabi ülem.

Pärast ametkondlikku juurdlust saatis Einseln toimiku 11. aprillil politseisse. Nädal hiljem astus peastaabi juht tagasi. «Tunnen ennast vastutavana, et lasin Laaneotsal ise tagasi astuda, selle asemel et teda vallandada majanduslike kuritegude ja valetamise põhjustel,» tõdes Einseln oma lõppsõnas tänavu aprillis kohtule.

Kuid ärivaim, mille vastu kaitsejõudude juht oli juba 1993. aastal astunud, elas ohvitseride seas edasi. 19. mai 1993 õhtupoolikul veeres reisilaevalt Corbiere maale hõbehall Fiat Regatta esimese ebaseadusliku relvapartiiga. Järgnevatel kuudel kordus sama paarkümmend korda. Ebaseaduslikult ületas piiri 1135 püstolit FM ja Smith&Wesson ning 17 100 padrunit. Vaid sadakond püstolit leidis mõne sõjaväelase näol uue omaniku. Enamik rändas edasi Venemaale.

Seaduslik relvaäri

Kui kaitsejõudude juhataja 1994. aasta suvel kuulis, et Tallinna garnisoni ülem Manivald Kasepõld võib olla relvaäriga seotud, andis ta staabiülem Arvo Sirelile korralduse kapost järele küsida, kas asi on ikka seaduslik. Sealt tuli faks, kõik on OK.

Kuid masinavärk oli käima lükatud. 1995. aasta augusti lõpus algatas kapo kriminaalasja ebaseadusliku relvaäri uurimiseks. 19. detsembril pani kaitsejõudude juht presidendilossis ise pagunid lauale.

14. augustil 2002 tunnistas Einseln kohtule, et kaitsejõude juhina oli ta muutunud teatud ringkondadele liiga tülikaks: «Kallas, Kert, Kütt, Lepikson jagasid Tartu sõjaväe varasid. Minu piinlikele küsimustele ei tahetud vastata.»

16. septembril 1996, viis päeva enne presidendivalimisi, astusid Olümpia hotelli fuajees erukindrali juurde kapo töötajad, teatades, et ta peab kaasa tulema. Esialgu oli Einseln veel tunnistaja aasta varem algatatud peastaabi relvaäri kriminaalasjas. Järgmisel kevadel anti ta juba ise kohtu alla.

Einseln nägi sundtoomises soovi teda kompromiteerida. Paljude inimeste silme all käituti temaga kui kurjategijaga. «Miks tehti seda nädal enne presidendivalimisi?» küsis kindral riigiprokurör Indrek Meelakult, paludes tal kontrollida toomise seaduslikkust.

Lahingu võit pärast 7 aastat

Meest, kellele Eesti riik oli alles eelmisel aastal eriliste teenete eest kaitseväe rajamisel annetanud Kotkaristi II klassi ordeni, süüdistati nüüd võimu kuritarvitamises ja riigile olulise kahju tekitamises.

Seitse aastat hiljem, tänavu 22. aprillil, väljus Korea ja Vietnami sõja veteran kohtust võitjana. Tallinna linnakohus Merle Partsi juhtimisel tõdes, et kindral pole kurjategija. Partsi järeldust kinnitas 27. augustil ka ringkonnakohus.

Kuid see pole ainus protsess, milles Einseln on Eesti riigiga rinda pistnud. Kahel korral andis ta kohtusse kapo. Esimest korda tema sundtoomisega au ja väärikuse solvamise, teisel korral postkasti ebaseadusliku avamise pärast. Kui selgus, et võitluses kapoga pole isegi riigi peaprokurörilt tuge loota, andis kindral ka Indrek Meelaku dokumentide varjamise ja valetamise pärast kohtusse. Kui pidada lahinguks kohtute otsuseid, siis kümnest lahingust on ta võitnud seitse.

18. juulil 1997 kuulutas Tallinna halduskohus kaitsepolitsei tegevuse Einselni elukaaslase postkastis tuhnimises täielikult seadusevastaseks. Mõni päev hiljem, 21. juulil tegi halduskohus sama otsuse riigiprokuröri käitumise suhtes.

Pikemalt venis kohtukoridorides sundtoomise seaduslikkusega seotud asi. Nii linna- kui ringkonnakohtu arvates ei rikkunud kapo kindralit avalikust kohast vägisi ülekuulamisele viies tema au ja väärikust. Ent Riigikohus arvas teisiti.

Lõpp hea, kõik hea. Vahepeal aeti sünnimaa kaitsejõude üles ehitama saabunud mees ise vardasse ja lasti seal aastaid vaiksel tulel praadida.

10 ärevat aastat

1993

• 4. mai - USA armee erukolonelist Aleksander Einselnist saab Eesti kaitseväe esimene juhataja.

• 6. september - Einselni käskkiri nr 16 keelab sõjaväelaste ja üksuste osalemise mis tahes äritegevuses.

• 27. september - Laaneots annab Vello Kütile kütuseäriks garantiikirja.

1994

• 24. märts - Jüri Pihl informeerib Einselni, et Kaitseliidu fondi juhi Vello Küti vastu ligi kahe miljoni krooni riisumise süüdistuses algatatud kriminaalasjaga on seotud ka Ants Laaneots.

• 18. aprill - Ants Laaneots astub peastaabi juhi kohalt omal soovil tagasi.

• 19. mai - Eestisse saabuvad esimesed ebaseaduslikud püstolid.

• 4. juuni - Einseln esitab lahkumispalve ja soovitab moodustada komisjoni Iisraeli relvatehingute tagamaade uurimiseks.

1995

• 21. august - Kapo algatab kriminaalasja ebaseadusliku relvaäri uurimiseks.

• 19. detsember - Einseln paneb presidendilossis pagunid lauale.

1996

• 13. september - Nädal enne presidendivalimisi viivad kaitsepolitseinikud presidendikandidaat Einselni ülekuulamisele.

1997

• 8. aprill - Einselni esimene ülekuulamine kapos süüdistatavana.

• 12. mai - Kapo süüdistab kaheksat inimest, nende seas ka Einselni.

• 21. mai - Kohtunik Ivi Kesküla otsustab Einselni kohtu alla anda.

• 15. juuli - Linnakohus tunnistab täielikult seadusevastaseks kapo tegevuse Einselni postkasti avamisel.

• 21. juuli - Halduskohus kuulutab riigiprokurör Indrek Meelaku toimingud Einselni kaebuse läbivaatamisel seadusevastaseks.

• 3. november - Tallinna ringkonnakohus kinnitab linnakohtu tõdemust, et riigiprokurör Meelaku tegevus on olnud seadusevastane.

1999

• 5. aprill - Tallinna linnakohus leiab, et Einselni sundtoomine ei olnud seaduslik. Samas ei rahulda kindrali hagi au ja väärikuse solvamise kohta ega kohusta kapot ajalehes ka vabandama.

2001

• 20. juuni - Linnakohus saadab kaitsejõudude peastaabis relvaäriga tegelenud Olev Saluste, Meelis Smirnovi, Tallinna garnisoni ülema Manivald Kasepõllu, piirivalvur Aivar Lepiku ja tolliametnik Erik Sõrmuse tingimisi vangi.

2003

• 22. aprill - Tallinna linnakohtu kohtunik Merle Parts mõistab Einselni õigeks.

• 27. august - Tallinna ringkonnakohus kohtunik Julia Katskovskaja eesistumisel jätab linnakohtu otsuse jõusse.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
In Memoriam
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus