Eesti Elu
Enne muna oli munarakk, mille avastas von Baer Eestist - Riina MÄRKMIK
Eestlased Kanadas | 27 Mar 2021  | Eesti Elu
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2021/03/58138_001_t.jpg

Lihavõttepühade eel panevad mõned munatootjad Eestis oma kauba erilisse pakendisse, ka toreda nimega Muna Liisa, kes igapäevaseltki rõhutab, et munad pärinevad Lõuna-Eestist Põlvamaalt. Pühademunadel on üks oluline omadus – need peavad olema valged, et värvida saaks. Muidu väga populaarsete pruunide munade müük kahaneb järsult korra aastas enne kevadpühi; nii on ilmselt kõikjal. Antud pühademuna karp on kirevat lihavõttesümboolikat täis lisakirjeldusega: „L, Pirakad munad“. Aga suurelt ei kuulutata, et munejateks on puuris peetud kanad.

 - pics/2021/03/58138_002_t.jpg
Eesti inimeste teadlikkus ja soov osta vabalt peetavate kanade mune on hoogsalt kasvanud. Kahjuks on aga siiani takistuseks paljudele, k.a. väikese sissetulekuga pensionäridele, vabalt peetavate kanade munade kallim hind võrreldes nendega, mida on munenud puuri- või õrrekanad. Eestis ei müüda mune karbis tosina-, vaid kümnekaupa. Fotod: Riina Kindlam

Kõigepealt oli munarakk, siis tuli väike kirju lind, peatselt ka vana kirja kana, kes munes muna, hiljem hakati tähistama kristlikke lihavõttepühi ja alles siis tuli Eestis sündinud Karl Ernst von Baer ja seletas aastal 1826 lahti kõik eelneva. Ta oli nimelt esimene inimene, kes avastas imetaja munaraku (the mammalian ovum). Nii võiks kirjeldada kiirkäigul muna ajaloopaela, mõningate väikeste lünkadega...

Maailmakuulus ja maailma muutev imetaja (ja aasta hiljem ka inimese) munaraku avastus von Baeri poolt toimus Köningsbergi ülikoolis. Aga enne seda oli baltisaksa aadliperest pärit von Baer kaitsnud doktori-väitekirja Tartu ülikoolis (Kaiserliche Universität zu Dorpat) ja varem veel sündinud Piibe mõisas Järvamaal nagu ka tema Eestimaa rüütelkonna peamehest isa Magnus. Looteõpetuse ehk embrüoloogia rajaja von Baeri elupäevad lõppesid Eesti Loodusuurijate Seltsi esimehena Tartus. Ta maeti linna Vana-Jaani kalmistule ja 10 aastat hiljem (1886) püstitati talle ausammas Toomemäele.

Kõigepealt oli munarakk, siis tuli väike kirju lind, peatselt ka vana kirja kana, kes munes muna, mille Aino pani põlle taskusse ja tõi tuppa emale. Kas mäletate pildiraamatut „Muna“? Aino sai vanalt kirjult kanalt (see loomade rodus kõige väiksem) muna, mille ta ema ära keetis. Aino andis tükikese koerale ja kassile ja siis näppas harakas pooliku muna endale. Ta tundis vanasõna: parem pool muna, kui tühi koor. Hiidlase Julius Oro (Oengo) lasteraamatu esmatrükk ilmus aastal 1938 ning seda on tõlgitud soome, ungari, vene, hollandi ja rootsi keelde!

Kõigil on kaks silmamuna, isastel imetajatel on kaks munandit ning emastel 2 munasarja, 2 munajuha ja inimese puhul naisterahval sündides umbes miljon ebaküpset munarakku. Alles 50 aastat pärast von Baeri munaraku avastust, aastal 1876, tõestas Oskar Hertwig, ka muuseas Saksamaal, et viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Seda avastas ta merisiiliku (sea urchin) paljunemist uurides.

Muna, sellisena nagu ta linnukesest ilmub, on elu alguse, viljakuse ja kasvu sümbol, millele omistatakse maagilist jõudu. „Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu. Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. Kesk-Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjustada sellega põllu viljakust. Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti õnne ja kaitset algavale põllutööaastale. Lihavõttemunast saigi ristiusuga seotult ülestõusmise ja taassünni sümbol – nii Kristuse kui lõpuks ka kõikide inimeste surnuist ülestõusmise sümbol.“ (Väike lihavõtteraamat - Tallinn: Perioodika, 1992. - Lk. 16 - 19.)

Mäletan oma lapsepõlvest Torontos, et mune värviti alles pärast Suurt Reedet, mis on ju leinapäev. Ülestõusmispüha jumalateenistus peeti päikesetõusu hetkel. Põnev oli kirikusse sõita nii vara hommikul! Ema mäletab, et kui Peetri kiriku altaritagune sein oli veel üks suur vitraažaken (seal ees olid siis ka oreliviled), hakkas tõusev päike sealtkaudu, idast, kumama. Mulle meenuvad selle jumalateenistuse järgsed istumised pikkades laudades kiriku keldris, kus hommikukohvi ja maiustuste kõrvale kõik koksisid värvitud mune. Lapsele jäi meelde see pidulik hõng ja ülev meeleolu: kõik nii kenasti riides ja vikerkaarevärvid laual. Meelde jäi ka munarebu, mis oli üpris kaua, äärtest sinakaks keedetud.

Külmkapp on pesa
Tänapäeval seisavad lapsed toidupoes külmkappide ees, kus peavad valima tohutu arvu munarestipakkide vahel ja võivad seega mitte teada, et munad tulevad sooja kana ihust. Aga küllap alahindan lapsi. Nad on vast näinud TikTokis kanade munemise videosid või on neil siiski keegi tuttav „muna“ esiliite nimega isik maal, kellelt käiakse suvel mune ostmas, nii nagu meil oli Saaremaal „piima Eevi“ (rahu tema põrmule!).

Kanamunade valik Eestis on suur ja nendele tootjate-turustajate poolt pandud vaimukad nimed tekitavad paraja rägastiku, milles on vahel raske teed leida. On näiteks peremunad, hiidmunad, suured munad, ökomunad, kodukoha kanamunad, maamunad ja tervisemunad – „suurema omega-3 rasvhappesisaldusega, mille söömine vähendab südamehaigustesse haigestumist“. Eesti tervisemuna projektijuht professor Harald Tikk on seletanud, et tervisemuna saada pole raske: jõusööda sisse tuleb lisada 1,5% külmalt pressitud rapsiõli ja 2% linaõli.

Edasi on veel kodukana munad, mõnusad munad, Muna Liisa kanamunad, õrrekanade munad, õnnelike õrrekanade munad – õrrekanad ei ole siis päris puuri surutud, vaid veedavad aega ikka õrtel istudes. Ja mõned on ilmselt õnnelikumad kui teised. Ei tea, kuidas nad küll rahuloluküsimustikule vastavad. Veel on mahemunad (mahetoidul (organic) olev kana) ja kaubanimi „muhe muna“. Need viimased võivad mõnel juba vägagi segi minna. Eksitav?...

On ka nn kollased munad. „EGGO Kollased munad sobivad kõige paremini sinu lemmikkookide, -saiade ning -keekside valmistamiseks. Kollasem munarebu annab sinu küpsetistele kauni värvi ning muudab need eriti isuäratavaks.“

Õnneks on ka vabapidamisel (free-range) kanade munad ning tagatipuks tillukesed, toredad, täpilised vutimunad (quail).

Pakkidel olevad kirjeldussõnad ja liited - kodu, maa, „oma ja hea“, värsked, kollased, talu - mõjuvad psühholoogiliselt positiivselt ja vanaema kanakuuti ning aedikut meenutavalt, kuid lõpilikku selgust annab munaleti juures olev silt „Mida tähendab tempel munal?“. Templi esimene number vasakult tähistab lindude pidamisviisi. 0 on mahetoidul olev kana, 1 on vabalt peetav kana, 2 on õrrekana ja 3 puurikana. Teine number tähistab tootja riigi koodi. Eesti poodides kohtab ka mune Soomest, Lätist ja Leedust. Kolmas number munal on ettevõtte eraldusnumber.

Organisatsioon Nähtamatud Loomad on korraldanud protestiaktsioone kaupluste ees, et survestada poeketti loobuma puurikanade munade müügist. ,,Puurikanade heaoluprobleemid on aina suurema avalikkuse tähelepanu all, kuna puurisüsteemides elab iga lind umbes A4-paberilehe suurusel alal,“ kirjutab Nähtamatud Loomad pressiteates. ,,Tihti jäävad kanade tiivad või jalad puurivõrede vahele, mille tulemuseks on murdunud luud ning kahjustused sulestikule. Lisaks hääbuvad puuduva liikumisvõime tõttu ka kanade lihased, mistõttu võivad linnud muutuda liikumisvõimetuks ja surra puuris janusse.“ Eesti jaemüügi (retail) ketid Rimi ja Maxima ning Stockmann on lubanud puurikanade müügist loobuda järk-järgult 2025. aastaks. Prisma on sama lubanud teha 2026. aastaks, kirjutati kahe aasta eest.

Eks loomasõbralikult peetud ehk õnnelikust kanast ja tema stressivabast munast hoovab rohkem õnne, rõõmu ja tervist meile kõigile. Rõõmsat värvimist, veeretamist, otsimist ja koksimist! Kasvu ja lootust! Meie soome-ugri hõimurahva mordvalaste seas ei tohtinud mune koksida vastu lauda, sest see toonuks halba. Mune koksiti lapsele tervist taotledes vastu tema laupa!

Riina Kindlam

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eestlased Kanadas
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus