Eesti väliskaubandus vähenes mais, peamiselt EL väliste riikidega (1)
Eestlased Eestis | 11 Jul 2023  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2023/07/60354_001_t.jpg
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis on 12 miljonit eurot suurem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul oli mais kaubavahetuse vähenemist märgata paljude peamiste partnerriikidega. „Kui Euroopa Liidu riikidega vähenes eksport 6% ja import 5%, siis eriti märgatav oli vähenemine Euroopa Liidu väliste riikidega, kuhu eksport vähenes 33% ja import 38%. Venemaa ei ole enam Eesti 10 peamise impordipartneri hulgas, see on nii peamiselt mineraalsete kütuste ja puittoodete sisseveo vähenemise tõttu,“ lisas Leppmets.

Mais eksporditi Eestist kaupadest enim elektriseadmeid (14% Eesti koguekspordist), transpordivahendeid (12%) ning puitu ja puittooteid (11%). Kõige enam ehk 248 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete väljavedu. Järgnesid puidu ja puittoodete ning metalli ja metalltoodete ekspordi vähenemine vastavalt 43 ja 40 miljoni euro võrra. Enim kasvas mullusega võrreldes transpordivahendite (74 miljoni euro võrra) ja mehaaniliste masinate (21 miljoni euro võrra) eksport. Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis langes mullusega võrreldes neli protsendipunkti, moodustades tänavu mais 65% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade eksport langes aastaga 21%.

Eesti peamised ekspordipartnerid mais olid Soome (15% Eesti koguekspordist), Läti (13%) ja Rootsi (10%). Soome eksporditi kõige enam elektriseadmeid, sh staatilisi muundureid, Lätti mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, ning Rootsi elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid. Enim vähenes kaupade eksport Eestist Ameerika Ühendriikidesse, Egiptusesse ja Araabia Ühendemiraatidesse. Ameerika Ühendriikidesse viidi mullusest vähem elektriseadmeid, sh kommunikatsiooniseadmeid, Egiptusesse ja Araabia Ühendemiraatidesse mineraalseid tooteid, sh mineraalseid õlisid. Kõige enam kasvas kaupade eksport Leetu, kuhu viidi mullusest enam transpordivahendeid, sh sõiduautosid, ning Hollandisse, kuhu eksporditi enam mineraalseid tooteid, sh mineraalseid õlisid.

Kaupadest imporditi mais enim transpordivahendeid, elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid. Kõige rohkem ehk 170 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete import. Järgnesid metalli ja metalltoodete (65 miljoni euro võrra) ning puidu ja puittoodete (61 miljoni euro võrra) sisseveo vähenemine. Kõige enam kasvas transpordivahendite (48 miljoni euro võrra), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (16 miljoni euro võrra) ning elektriseadmete (11 miljoni euro võrra) import Eestisse.

Eesti peamine impordipartner mais oli Soome (16% Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa (12%) ja Läti (10%). Soomest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat, Saksamaalt transpordivahendeid, sh sõiduautosid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, sh mittealkohoolseid jooke. Enim vähenes kaupade import Venemaalt, Leedust ja Lätist, kust imporditi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Venemaalt toodi Eestisse vähem mineraalseid õlisid, Leedust naftaõlisid ja Lätist maagaasi. Kõige enam kasvas kaupade import Kasahstanist, kust toodi Eestisse mullusest enam mineraalseid tooteid, sh naftaõlisid.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
bisnis19 Jul 2023 23:49

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus