Taaveti rünnak Koljatile.
See Jeemeni Vabariigi osa mida kontrollivad valitsusevastased Houti võitlejad ja mis oma Koljatist vaenlase, püsti rikka ja moodsate, kallite relvadega varustatud Saudi Araabia kuningriigiga võrreldes sarnaneb Taavetile, saavutas tähelepanuväärse võidu nendevahelises sõjas.
14. mail ründasid Jeemeni Houtid 7 drooniga Saudi Araabia 1200 km pikkust õli torustikku ja sellel asuvaid pumbajaamu mis transpordivad vähemalt 5 miljonit barrelit naftat päevas läbi Araabia poolsaare Punase mere ääres asuvasse Yanbu sadamasse. Saudi energia minister Kahalid A. Al-Falih teatas, et transport on peatatud kuni rünnakuga tekitatud kahjustusi parandatakse. Samas kinnitas ta, et “Saudi toor- ning rafineeritud õli produktsiooni eksport jätkub ilma katkestuseta.” Maailmaturg ta kinnitust ilmselt ei uskunud – nn Brent crude, õlikaubanduses kõige enam kasutatav õli klassifikatsioon, futuurtehingute barrelihind tõusis kohe 56 USA senti. Kohe langes börsil 1,5% ka Saudi Araabia peamine aktsiate indeks, Tadawul.
Paar päeva varem toimus rünnak neljale õlitankerile, kaks nendest Saudi Araabiale kuuluvad, üks Norrale ja üks Ühendatud Araabia Emiraadile, mis olid ankrus Araabia mere Ühendatud Araabia Emiraadi Fujaiah õlisadama läheduses.
USA luureagentuurid olid ilmselt teadlikud, et midagi on tulemas, aga mitte täpselt mis see on. Kartes rünnakut USA lähis-idas asuvate kaitseväe üksuste ja laevade vastu läkitas president Trump lennukite emalaeva Abraham Lincolni rünnakugrupi ja pommitajate üksuseid teele Punase ja Araabia mere suunas. Ilmselt on USA võimukandjatel põhjust arvata, et ta lähis-ida vaenlase Iraani käsi on mängus. Eelmise aasta jaanuari ÜRO raport leidis, et Jeemenis kohalikult toodetud droonid on peaaegu identsed Iraani Qasef-1 UAV droonidega.
Õppetund Eestile. Kuigi droonide tehnoloogia arengu eesrinnas on suured ja vägevad, võimaldavad droonid, nagu nähtub rünnakust Saudi Araabia naftatorustikule, mõnevõrra vähendada ka jõuvahekorda vägevate ja väetite vahel. Eesti riigikaitse eest vastutajatele on Jeemenilaste poolt sooritatud rünnak kasulikuks õppetunniks. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab muuta ka igasuguseid muid lennumasinaid lõhkeainega laetud droonideks, mis on võimelised sihtmärki tabama mõne meetri täpsusega.
Juba aastal 1946 kasutati eemalt juhitavateks droonideks muudetud Teise maailmasõja aegseid Grumman F6F Corsair jahilennukid, populaarse nimega Hellcat – põrgukass, Bikini atollis aatom pommide testimiseks. Üks, mis testis radioaktiivsust pommi läheduses on säilinud ikka veel muuseumis. Korea sõjas kinnitati nende külge 2000 naelased pommid ja neid kasutati, vahelduva eduga, Põhja-Korea sildade hävitamiseks.
Erru läinud aga üheks sõiduks kõlbulikke düüslennukeid oleks ehk võimalik muretseda isegi Eesti riigikaitse eelarve raames. Kindlasti tasub Eestil riiklikult toetada niihästi taktikaliste kui ka strateegiliste rünnaku droonide tootmist.
On ka paremat. Eesti ja ta põlisvaenlase asümmeetrilise jõuvahekorra veelgi parem tasakaalustaja oleks Eesti küberrünnaku üksuse loomine lisaks Tallinnas asuvale NATO Küberkaitse Keskuse küberrünnaku osakonnale ja Kaitseliidu küberkaitse üksusele. Eesti kõrgkoolid kuuluvad maailma parimate selle ala teadlaste ettevalmistajate hulka. Kui Putin ei suuda kammitseda oma iha Eestile Ukrainat teha, on Eesti kindlasti õigustatud saatma mõned suuremat sorti droonid Kremli suunas ja demonstreerima, et vasturünnak küberruumis, näppides arvuti klaviatuuri, võib halvata mitte ainult ründaja nafta ja gaasitransporti vaid ka ta strateegiliste rakettide seadmeid, kaitsejõudude kommunikatsioonisüsteeme, elektrivõrke, ning lennuliiklust.
Parim on vältimine. Efektiivse, järeleandmatu ja kangelasliku vasturünnaku valmiduse kõige tähtsam eesmärk on rünnaku vältimine. Teadmine, et suudame olla väärilised järeltulijad nendele meie Vabadussõdalastele ja Teise maailmasõja kangelastele kes Stalini röövlivägede vastu ennastsalgavalt võitlesid, võib veenda ka meie vaenlast, et Eesti talle kergeks saagiks ei lange. See annaks meile kõige parema võimaluse elada rahus ja arendada riiki mis tagab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
