“Pole sõnu terves emakeeles, mis hõlmaksid meie hinges toimuvat. Noore ja elust pulbitseva inimese surm on alati niivõrd uskumatu, et aju keeldub infot seedimast. Kaotasime veel ühe sõbra.
Claus oli vahva poiss Värskast. Polnud vahet, kas kohtusid temaga Tallinnas või Tartus — maapoiss oli talle otsaette kirjutatud. Ta oli tõeliselt armas ja elust pulbitsev moosivaras, kes polnud kitsi jagama enda üle ääre ajavat rõõmu meie publikuga. Claus oli asjalik ja iseseisev, usaldusväärne ja truu sõber ning tõeline töömesilane. Mida rohkem toob inimene su ellu värvi, seda hallim on, kui teda enam pole,“ lisatakse postituses.
