Eesti Vabariigi aastapäeva sündmusi kandis Eesti Televisioon üle päikesetõusust presidendi vastuvõtu lõpuni. Nii on igal aastal ja nõnda saavad kõik, kes näiteks varahommikusele lipuheiskamisele või paraadile minna ei saa (Eesti on suurem kui vaid Tallinn) osa toimuvast. Kuna vabariigi aastapäev oli tänavu laupäevasel päeval, vaatasid kahtlemata ka paljud kauged interneti vahendusel toimuvat. Ajavahe ikka pitsitab, kui elate ookeanide taga, aga tegelikult need, kes suutsid magamaminemisega veidike venitada, said Põhja-Ameerika idarannikul näha Eesti lipu tõusmist Pika Hermanni torni veidi pärast keskööd nende koduses ajavöötmes.
Õnneks on olemas väga tore sõnadepaar: ALALISELT JÄRELEVAADATAV. Nõnda tähistatud saateid on võimalik ETV1 ja ETV2 ehk ERRi kodulehtede (ka Jupiteri; jupiter.err.ee) kaudu vaadata lõpmatult. Selliste saadete hulka kuuluvad näiteks endised laulu- ja tantsupeod ja ka vabariigi aastapäeva kontsert-lavastused, EV 106 otsepildis edastatud sündmused kui ka nende vahel näidatud saated Eesti loodusest, kokkuvõte riigipeadest ja ajaloost.
ETV saatekavasid saab kenasti tagasi kerida. ja kui just soovite vabariigi aastapäeva parimaid rahvuslikke palasid nautida, siis otsige õige päeva ehk L - 24.02.2024 telekava. Vaade tollel lehel on 19.-25. veebruar ja tuleb lehel alla KERIDA / skrollida, et näha reede, laupäeva (24.02) ja pühapäeva telekavasid.
Päev algas 06.00 Eesti Vabariigi hümniga. Koos pildilooga. Alaliselt järelvaadatav!
06.00 Eesti Vabariigi hümn. Kell 06.05 järgnes Eesti imelised maamärgid (Eesti 2022) (üks saade sarjast), kus tuntud eestlased räägivad nendele erilistest kodumaa paikadest. Näiteks polaaruurija Timo Palu Vällamäest, Marju Kõivupuu Hinni kanjonist, Juhani Püttsepp Mäe-Lõhtsuu tammest, Margus Viigimaa Pühajärvest, Maarja Johanna Mägi emajõest.
06.35 Hetk ajaloos: Manifest (Eesti 2018). Lavastuslik dokumentaalfilm. Kuidas sündis Eesti Päästekomitee ja iseseisvuse manifest ning miks ebaõnnestusid kolm esimest katset vabariik välja kuulutada. Seitse episoodi seitsmest päevast, mil Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik lõid Eesti Vabariiki. Peaosades Tanel Jonas, Taavi Teplenkov ja Jan Uuspõld.
07.30 EV106. Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni
Kuberneri aias toimuval sündmusel peab kõne Riigikogu esimees Lauri Hussar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Saatejuht Taavi Eilat, otseülekande režissöör Raivo Maripuu, produtsent Hannela Lippus.
08.05 Presidendid (UUS! Eesti 2024)
1937. a kehtima hakanud põhiseadus nägi ette, et Eesti riigipea on Vabariigi President. 21. aprillil 1938. aastal tegi kindral Johan Laidoner tollasele Riiginõukogule ettepaneku valida riigihoidja Konstantin Päts Vabariigi presidendiks. Riiginõukogu oli poolt. 86 aastat on möödas ja ametis on üheteistkümnes president. Režissöör Indrek Kangur, toimetaja Renita Timak.
09.00 EV 106. Pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile
09.25 Aasta tähtsaim pidu (ETV 2020) President Lennart Meri muutis vabariigi aastapäeva tähistamise riigi suurimaks pidupäevaks. Vastuvõttude keerulisemaid ja rõõmsamaid hetki meenutavad proua Helle Meri, Siiri Oviir, Elmo Nüganen ja paljud teised asjaosalised.
10.15 EV 106 Oikumeeniline jumalateenistus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus
11.00 UUS! Eesti pilvepiirilt – Linnutiivul üle Eesti. Parim reklaamfilm!
12.00 EV 106 Kaitseväe paraad Vabaduse väljakul
13.00 President Zelenskõi: „Kallis Eesti rahvas!“
13.10 UUS! Pitka legend 2023 (Eesti) Tund aega pikk. Alaliselt järelevaadatav!
„Pitka legend“ on esimese Eesti admirali Johan Pitka (1872–1944) ja tema ajastu lugu. Eesti ajaloo ühe põnevaima suurkuju elu oli sama kirev ja pöörane, nagu mehe iseloomgi.
Johan Pitka oli mees, kes seisis kompromissitu kindlusega Eesti omariikluse alguse pöördeliste sündmuste juures, olgu selleks siis Kaitseliidu ellu kutsumine, soomusrongid Vabadussõjas või paljud teised olulised sündmused, mis on nõudnud just Pitkale omast pöörast julgust. Stsenaarium: Loone Ots ja Rein Pakk, režissöör Ain Mäeots, operaator Mait Mäekivi, kunstnik Killu Mägi, montaaž Risto Pillesson, animatsioon Elise Christine Jörberg, helilooja Ardo Ran Varres. Osades Karol Kuntsel, Maria Annus, Indrek Taalmaa, Ronald Mäeots, Mait Malmsten jt. Produtsent Ain Mäeots.
See oli päeva esimene pool. Kui nüüd sai vedama, siis õhtusse viis veel riiklike teenetemärkide üleandmise tseremoonia ja EV 100 tähistamiseks loodud „100 aastat siia-sinna Vahur Kersnaga“ – ambitsioonikas püüe võrrelda Eesti inimeste tänast argielu 100 aasta tagusega.
Seejärel alles algas peoõhtu Estonias presidendi kõne ja kontserdiga täis mõtlikku, rahulikku ilu. Paljud jõudsid veel ETV 2-st ja teistest kommertskanalitest mängufilme vaadata: Nimed marmortahvlil, Supilinna salaselts, Kevad, Suvi, Sügis, Talve, Soo... Neid kõiki leiate loodetavasti ise. On olemas ka Eesti filmipärandit ühte kohta kättesaadavalt koondav arkaader.ee. Mõned filmid on seal tasuta, teisi saab vaadata väikese piletihinna eest. Soovisin teid suunata nende tele-vahepalade poole, mis võib-olla pidulike päevasündmuste kõrval esmapilgul silma ei jää.
Viimane soovitus: vabariigi aastapäeva eelõhtul 23.02 alustas uus saatesari „Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu“. Kes olid esimesed inimesed Eestimaal? Kust ja millal nad siia tulid, mida siin tegid, uskusid, sõid ja jõid? Algas näitleja Andrus Vaariku retk läbi Eesti ajaloo.
ALALISELT JÄRELEVAADATAV ja jätkuv. Mõnusalt lihtsaks lahti joonistatud ja õpetlik. Nautigem!
Riina Kindlam, Tallinn
Alaliselt järelvaadatav: Huvitavat ja harivat Eesti Televisioonist 24.02 (1)
Eestlased Kanadas | 01 Mar 2024 | Eesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eestlased Kanadas
TRENDING
