18.augustil esietendub Von Krahli Teatrilt Veljo Tormise ';Eesti ballaadid';.
Eestlased Eestis | 17 Jun 2004  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
18.augustil esietendub Von Krahli Teatrilt Veljo Tormise "Eesti ballaadid".

Mängupaik - kolhoosi endine heinaküün Soorinna külas, Kuusalu vallas, ca 10 km V. Tormise sünnitalust
Etendused 20., 21., 22., 23., 24. ja 25.augustil. Algus 21:30

Lavastaja - Peeter Jalakas
Muusikajuht - Tõnu Kaljuste
Koreograaf - Aki Suzuki (Jaapan)
Video - Taavet Jansen
Kostüümid - Reet Aus
Surroundheli - Margo Kõlar, Lauri Liivak, Forwards Stuudio, Audiotel
Graafiline disain - Arbo Tammiksaar

Mängivad: Mari Abel, Liina Vahtrik, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Erki Laur, külalistena Aki Suzuki, Helen Reitsnik, Janek Joost, Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson, Kristina Paskevichius, Krister Elling;

Solistid: Celia Roose/Tuule Kann, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Kadri Hunt, Iris Oja, Kady Plaast, Priit Pedajas/Rainer Vilu, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson/Toomas Tohert, Tiit Kogermann, Martin Lume, Kärt Johanson/Iris Oja;

P. Jalakas: "Lavastus on üks omamoodi interpreteering Tormise tükist – selline verine, mullane, tuline ja vesine lugu, mis näitab meie pärimuse kaudu avalduvat loomust üpris harjumatu nurga alt. Püüame nende iidvanade lauludega lugupidavalt ümber käia ja loodame nende väele mitte alla jääda. Selleks oleme abi otsinud näiteks ka jaapani kultuurist – kaaskoreograaf ja tantsuõpetaja on väärika butoh-taustaga Aki Suzuki.

Tegemist on meie mahukaima ettevõtmisega sel aastal, mida on nüüdseks juba mitu kuud ette valmistatud."

Suurteose aluseks on jutustavad eesti regilaulud eesti mitmest kandist – "Tütarde tapja" Rõuge, "Karske neiu" Kolga-Jaani, "Eksinud neiu" Kadrina, "Mehetapja" Pöide, "Kuldnaine" Kuusalu kihelkonnast, "Naisetapja" ja "Kalmuneiu" Setomaalt. Loo on koostanud Lea Tormis, tekstid seadnud folklorist Ülo Tedre.

Vaieldamatult on tegemist ühe eesti kultuuri visiitkaardiga maailmas, mille uuesti lavaletoomist on seni takistanud ülinõudlik partituur koos lauljatelt eeldatatava klassikalisest teistsuguse, loomulikuma
hääletekitamise oskusega.

Tõnu Kaljuste: "1980, kui Veljo teost Estonias dirigeerisin, olin 26-aastane. Nüüd olen sama vana kui Tormis toona. Soovin kõlama saada uue helipildi. See erineb 80. aasta omast palju. Nüüd kuulete
pärimusmuusika taustaga lauljaid ja uue kõlapildiga orkestrit. Meil on võimalus viibida orkestri sees. Me ei taju muusikat eemalt. Kuulajad on haaratud ballaadide muusikalisse kulgemisse vahetumalt. Klassikalise
orkestri üldkõla olen vahetanud “pillide metsa” vastu. Ise me viibime ses "metsas" ja tajume Tormise kommentaare ballaadidele vahetumalt... .
Loodetavasti."

Piletid 200 kr., sooduspilet (pensionärid, (üli)õpilased ja õpetajad) 150 kr. on müügil Von Krahli Teatris ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti, internetis www.piletilevi.ee.

ARM Musicu ja projekti "Eesti ballaadid" juht Mart Johanson: "Selleaastastel etendustel on see Tõnu Kaljuste ja Margo Kõlari salvestatud orkestri- ja koorisalvestus etendusele fonogrammiks,
solistid on aga elavas esituses. Helilooja juubelisuvel aga ei ole võimatu, et etendused toimuvad koos koori kui orkestriga."

"Eesti ballaadid" – lavastus, CD ja edaspidi DVD - sünnivad mitme organisatsiooni koostöös: produktsioon – ARM Music, Von Krahli Teater,
Tõnu Kaljuste/Nargen Opera, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, solistid, Eesti Muusikaakadeemia helistuudio, Rahvusooper “Estonia” (valgustehnika) ja paljud head toetajad.

Augustikuus toimub Tallinnas soome-ugri rahvaste IV maailmakongress, mille delegaadid on oodatud meie omakultuuri ühte tippteost vaatama, 2005. augustis saab Tormis 75-aastaseks.

Lisainfo:
Ants Johanson
ants@johanson.ee
50 57 303
ARM Music
www.vonkrahl.com

V. Tormis: "Tänasele mõeldes ei huvitanud mind mitte niivõrd ballaadide ränk ja verine sündmustik, kui see inimlik hingeline seisund, emotsionaalne ja eetiline hinnang sündmustele, mis lauludes peitub. Neis
on mingi ürgne moraali- ja eluväärtuste koodeks, mis kehtib siiani. Süü- ja vastutustunne, inimese vahekorrad teise inimese, looduse ja kõiksusega. Need asjad peaksid, peale üldise tähenduse, puudutama igaüht
meist isiklikult. Et sellele vihjata, kasutan "Kalmuneius" setumurdelist vormi sõnast 'veli' (vend), mis langeb kokku mu enda nimega.

Eluring peab edasi kestma. Need lood võivad korduda ikka ja jälle, igal ajal omal kujul."

Muusikateadlane Ruth Mirov: "Eesti ballaadide" tekstiks on regilaule kokku seotud, kuid mitte süžeelist, vaid ideelis-temaatilist liini pidi.

Selleks ühenduslüliks on võetud ema ja tütarde saatuse motiiv. Sealjuures on iga ballaad jäänud omaette tervikuks, sideaineks on otsitud sobivaid lõike muudest rahvalauludest, need moodustavad proloogi, epigraafid ja epiloogi. Sellise leidliku kompositsiooniga on
saavutatud suurvorm, samal ajal aga säilitatud rahvalaulude algupärane struktuur. (Ruth Mirov, Teatrimärkmik 1981)

Estonia teatri repertuaaris (esietendus 27.07.80) oli suurteos 1980-1985. Koreograafia Mai Murdmaalt. V. Tormis: "See oli tellimusteos 1980. aasta olümpiamängude puhul, siis pidi Tallinnas toimuma olümpia purjeregatt. Tellija oli "Estonia" teater, nad pidid osalema mängude kultuuriprogrammis. Selleks sündmuseks ehitati Tallinnasse ka mitmesuguseid suuri maju, näiteks Linnahall ja Pirita spordikompleks ja
minu akna alla Tallinnas Lauteri tänavas
ehitati "Olümpia" hotell.
Kirjutasin "Eesti ballaade" täpselt samal ajal ning see käis umbes niisamuti kui hotelli ehitamine: kuidas ta meil just ajastatud oli, kas minul lehekülg ja nendel korrus, igatahes maja kerkis ja minu partituur sai üha paksem." ("Lauldud sõna", koost. Urve Lippus, Tartu Ülikooli
Kirjastus 2000)

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus