ÜEKNí 1.aprillil vastuvõetud resolutsioon on aprillinali ning resolutsiooni ei saa võtta tõsiselt,sest ÜEKN'i ordenite filosoofial on suur A-U-K mille on
põhjustanud ÜEKN'i juhtkond.
A-nson, U-us, K-ari vastu võttes
pakutud ordenid, asetasid ise end
samale väärtuspulgale kui okupatsiooniga kaasatöötajad,
puht kommunistid ja kõik muud Eesti riigi ja rahva äraandjad.
Senikaua kui ÜEKN'i juhtkond osaleb ordenitesajus on ka ülalnimetatud resolutsioon lihtsalt
aprillinali.
Avo Piirisild

Ärge solvuge, aga mina ei oska sellistest avaldustest kuidagi lugu pidada. Ja mitte ainult sellepärast, et see meenutab kangesti SWC mõnede aktivistide tegemisi.

Kas tagantjärele võitlus üleeilses päevas aitab kuidagi kaasa eestlaste juurdekasvule ja nende osatähtsuse kasvule Eesti elanikkonna hulgas? Väidan, et ei.

Meie mõtlemine peaks olema pigem suunatud sellise programmi väljatöötamisele, mis tõstaks eestlaste osatähtsuse Eesti elanike seas positiivse iibe abil vähemalt 80 protsendini või, mis veel parem - sõjaeelsele tasemele.

"Endiste" häbiposti naelutamine või karistamine pole nõukogude režiimile ja selle taganutjatele mingi karistus, sest nende põhimõte oli "pole inimest, pole probleemi".

Karistus oleks hoopis see, kui saaksime elanikkonna venestamise tagajärgedest jagu, kusjuures veel nii häbematult, et ei kasutagi surmalaagreid ega deporteerimist, vaid hoopis demograafilist plahvatust eestaste hulgas. Miks me ei mõtle niimoodi: "Pole eestlast - on probleem"?

Nojah. Seletada tasuks ju ikka!
Teisestküljest aga ... hea tahtmise juures saab ju näpuga näidata k6igile, kes n6uka aja Eestis üle elasid?
Olen sündinud Eestis ja sügaval stagnaajal. Milles ma nüüd siis süüdi olen? Et olin oktoobrilaps ja pioneer? K6igi ajudesse oli piisavalt tambitud propagandat ja muud ma polnud näinud ega kuulnudki ju!
Sry, aga elu tahtis elamist. Ka Savisaarel ja Ansipil. Arvatavasti.
Rüütli kohta avaldaks isegi mina vist teist arvamust. Ja kui pöördumine on suunatud sellistele inimestele, siis kahe käega poolt - kuigi, praktilist väärtust ei näe sel pöördumisel ikkagi.

Neile, kes selle sammu praktilist väärtust ei mõista, on seda ka väga raske selgitada.
Kommunistlike kuritegude eest karistamine, sellest taagast ja endiste kommunistide jätkuvast riigivalitsemisest vabanemine on tohutu samm Eesti tegeliku iseseisvuse poole.

Tore. Aga kus on nüüd selle sammu praktiline väärtus? Puudub.