a lobjakase kommentaaril puudub kyll m helme omaga igasugune pistmine. eesti ("vähem kui") etturi staatus on hoopis teine teema, sihikul eesti juhtide probleemid europrojekti myymisel rahvale, mitte projekt kui selline.

Euroskeptikute ennustused on läinud 100% täide. Eesti on nüüd provints just nagu oli Nõukogude Liidu ajal millel pole mingit kontrolli oma lahtiste piiride üle ja rahvas peab kuulma Brüsseli bürokraatide käske. Isegi punane pass on kahjuks tagasi tulnud ja varsti tahetakse krooni asendada euroga.

Moto:
Nagu helilooja maestro Rudolf Tobias`e sajandi jälgedes;
Oratoorium, ...kus heli ning kiri võimaldavad näha mõtteid!

Kas Eesti „masura“ (majandussurutise rahulolu) on aeg järelemõtlemiseks..., - ka Brüsselis?

Üks ja esimene tõeline Eesti noorte saadik läks Brüsselisse tegutsema mõneks aastaks;
- kas hulkuri rahutu vari või Kaarel R. Pusta väärikus...?!
Kuidas teda iseloomustada...? Ta on sihvakas intelligentne kultuuriinimene, aga võibolla liiga vaimukas, et olla tõsiintelligentne; see on kui tunne, – mis ühtaegu tõmbab kui ka tõukab; koos sellega kaasneb lisaks varjatud irooniline naeratus lahkel näol ja positiivne mõjuväli.
Arvan, et nii sobibki ta „sõltumatuna“, - kui ka vaba Eesti inimesena Euroopa „roheliste“ hulka, milliste üks oluline siht on jätkusuutlik Euroopa riikide areng looduse ning sotsiaalse keskkonna säilumisel.
Meeles mõlgub mõte, ...mida teha Euroopa kultuuri päästmiseks?

Meeldib, et ta on õppimishimuline, kiire kohanemisvõimega ning tema tundelävi on parajalt valulik, nii et süübides probleemidesse oskab selekteerida ja analüüsida vajalikku. Osaledes kutsutuna vastuvõttudel, aruteludel, ka salongides ning saatkondades suudab ta oma rahutuid mõtteid Euroopa juhtpersoonide mõjuvälja pakkuda, - kuid siiski sihikindla taotluse huvides.

Mida siis sellest Eestile?
Loodan, et ta on ka võimeline tõetruult Brüsseli reportaazülevaadete perioodiliseks koostamiseks; - sest selleks on tarvis tunnetada seltskonna melu ja lähetada mõistuse tundemäluna värve, helisid, maitseid, lõhnasid, kui ka puudutusi; et suudaks julma rõõmuga anda edasi kokkuvõtvaid analüüse Brüsselist raadioringhäälingule Eestis igal kaksnädalal, - mida senini asjalikult pole tehtud möödunud aastate jooksul.

Alustuseks on see juba noorte eestlaste ootusena..., - paras samm edasi!
Eesti lugu kaasajas rahvapäraselt väljendades, - „...pole hullu, kärab küll!“

Lugupidamisega
Mati Pungas, Tallinnas
23. November, 2009