Viisavabadus sai Bushi ja Ilvese kohtumise üheks peateemaks PM (13)
Kuumad uudised 25 Jun 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Maili Kangur
Neeme Raud, Washington
 - pics/2007/16737_1.jpg

«President Ilves avaldas mulle selget survet viisade osas,» tunnistas USA president George W. Bush avameelselt, kui Valge Maja ovaalkabinet kohtumise järel hetkeks ajakirjanikele avati.

«Ma võtan täiesti omaks vajakajäämised meie poliitikas, kus eestlasi koheldakse teistest eurooplastest erinevalt,» jätkas Bush. «Kuigi eestlased on ohvrimeelselt sõdimas koos USA vägedega demokraatia ja vabaduse eest.»

Ka Eesti riigipea president Toomas Hendrik Ilves tunnistas, et viisaküsimus on üks vähestest valdkondadest, kus Eesti ja Ühendriikide suhetes leidub pingeid.

«Ma arvan, et kõik NATO uued liikmed, kes on olnud head liitlased Iraagis ja Afganistanis, ei mõista alati, miks on nende riikide kodanikel, USA tugevaimatel toetajatel, siia kõige raskem puhkusele tulla,» ütles Ilves.

Tänas ohvrite eest

Ta lisas, et nüüd on viisaküsimus USA Kongressi otsustada ja loodetavasti astutakse selles suhtes lähiajal samme. President Bush lubas omalt poolt, et jätkab «USA viisaprogrammi moderniseerimiseks» Kongressiga koostööd.

Nagu oodata võis, olid kahe riigi presidendi kohtumise keskseteks teemadeks ka Iraak ja Afganistan. President Bush avaldas eestlastele kaastunnet operatsioonis kaotud sõjaväelaste pärast.

«Eesti rahvas maksis kõrget hinda,» tõdes ta. «Ma tean, et te kaotasite äsja Afganistanis kaks sõdurit, ning nende pered ja Eesti rahvas on meie mõtteis ja palveis. Täname teid toodud ohvrite eest ja soovime, et teaksite: oleme kindlalt otsustanud teha kõik tagamaks, et võidaksime. Ja me võidame rahu ja tulevaste põlvede nimel.»

Uueks valdkonnaks riikidevahelises koostöös on saamas küberkaitse. Bush avaldas toetust ideele luua Eestisse NATO küberkaitsekeskus.

Nagu president Ilves eile Eesti rahvusringhäälingule antud intervjuus ütles, tõstatus kohtumisel ka Venemaa teema. Ta usub, et president Bush, kes kohtub tuleval nädalal Vene presidendi Vladimir Putiniga, sai mõtteid, millest kohtumisel rääkida. Üheks teemaks võib olla just küberjulgeolek.

President Ilves esitas telekaamerate ees president Bushile ka kutse Ärma tallu – kui Bushil pärast ametiaja lõppu selleks enam aega on. «Minu rantšo on küll palju väiksem kui teie oma,» ütles Ilves. Bush muigas heatahtlikult ja tänas kõiki kohalolnuid.

Pärast kaamerate väljalülitamist sõid riigipead Valges Majas ühiselt lõunat. Eile pärastlõunal asetas president Ilves veel pärja Washingtonis äsja avatud kommunismiohvrite mälestusmärgile ning kohtus ajalehe Washington Post toimetuse kolleegiumiga.

Presidendi visiidi tänane päev algab Pentagonis, kus ta kohtub kaitseminister Robert Gatesiga. Pärastlõunal on ta Kapitooliumimäel, kus saab rahvaesindajailt, sealhulgas esindajatekoja spiikrilt Nancy Pelosilt ja esindajatekoja väliskomisjoni esindajatelt taas küsida konkreetsemalt viisavabaduse kohta.

Presidendiproua Evelin Ilves USA visiidist osa ei võta, sest tegemist on ametliku kohtumisega.

Suur žest

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser tõdes, et president Ilvese kutsumine Washingtoni, kohtumine USA presidendiga ning sellele järgnev lõuna on Ühendriikide poolt kahtlemata suur žest.

Eesti-USA parlamendirühma esimees Keit Pentus lisas, et samuti ei tasu alahinnata kutse ajastust. «Kindlasti ei olnud see juhuslik ja kindlasti saab sellest välja lugeda suurt toetust Eestile,» vihjas Pentus aprillisündmuste ja praeguse visiidi seosele.

Samas ei usu Pentus ega Mikser, et vaid rahutused Tallinnas kutse ajendiks olid. «Ma usun, et ameeriklased tunnustavad Eestit kui olulist liitlast olenemata sellest, milline on parasjagu siinne sisepoliitiline olukord või Eesti ja Venemaa kahepoolsed suhted,» ütles Mikser.

Selles, et presidendi visiit Washingtoni ka mujal maailmas tähelepanu pälvib, pole Eesti poliitikute arvates mõtet kahelda.

«Minu teada on see meie põhjanaabrite juures juba uudiskünnise ületanud. Tõsi küll, seal ollakse pisut murelikud selle üle, et miks üks väike lõunanaaber kutsutakse Valgesse Majja, aga nemad peavad alles ootama,» rääkis Pentus.

Mikser omakorda arvas, et kuna Läänemere regioonid ajavad poliitiliselt ühte liini, pole mingit kadedust naabrite poolt karta.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus