Eesti Elu
Viinamarjad Eestis – otse loomulikult! (1)
Eestlased Eestis 25 Aug 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Eesti on üks põhjapoolsemaid riike, kus kasvukohta ja sorte valides saab kasvatada viinamarju väljaspool kasvuhoonet kogu territooriumil. Ometi on veel neid, kes arvavad, et Eestis viinapuud ei kasva ning seal võib vaid metsviinapuid kohata. Viinamarjad kasvavad VIINAPUUDEL, metsviinapuud (ingl. creepers) on ilutaimed.


Viinapuu ei ole Eestis uus aiakultuur, kirjutab Eesti Maaülikooli aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp. Juba mõisates kasvatati viinamarju kasvuhoonetes. 50-ndatel aastatel saadi Eestis 100 m² üldpinnaga külmkasvuhoonest 300-400 kg marju. Sel ajal peeti oluliseks marjade tootmist lauamarjaks. Rohkem on viinamarju kasvatatud Lätis, kus enne sõda oli isegi umbes 70 ha viinapuude kasvuhooneid. Varem kasvatati viinapuid peamiselt kasvuhoonetes, kuid 1964. aastal ilmunud raamatus väidab H. Miidla, et valides kõige varasemad ja külmkindlamad sordid, on viinamarju võimalik kasvatada ka avamaal.

Eesti Maaülikooli aianduse osakonnas alustati viinapuude katsetega 2003. aastal, mil rajati katseistandikud Saaremaale, Ruusmäele ja Kambjasse. Eesmärgiks on katsetada viinapuude kasvatamist avamaa tingimustes.

Eesti Maaülikooli istanduses kasvanud viinamarjadest tehtud vein ei jää Prantsuse Merlot’le või Cabernet Sauvignonile alla, selgus nüüd analüüsidest. Kuid erinevalt lõunamaistest veinidest ei sisalda Eesti viinamarjavein pestitsiidijääke. “Meie veinid pole millegi poolest halvemad,” on öelnud läinud aasta sügisel maaülikooli toiduhügieeni osakonna professor Tõnu Püssa, kes analüüsib ja võrdleb ülikooli toidulaboris kaht mullu Tartus valmistatud ja kuut lõunapoolsetest maadest pärit veini.

Maaülikooli katseistandusest eelmisel aastal korjatud viinamarjasordist saksa "Rondo" ja kolme sordi ("Rondo", "Hasanski sladki" ja läti "Zilga") segust katse korras valmistatud veinid sisaldavad sama palju kasulikke antioksüdante, kui võrdluseks poest ostetud Prantsusmaalt, Hispaaniast, Lõuna-Aafrikast, Tšiilist ja Rumeeniast pärit punased veinid. Antioksüdandid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mis kaitsevad organismi, pidurdavad vananemisprotsesse, tõrjuvad vähki, põletikke, südame-veresoonkonna jt haigusi. Viinamarjad sisaldavad antioksüdantidest eelkõige polüfenoole, aga ka askorbiinhapet ehk C-vitamiini.

Püssa tunnistab, et on lootus, et kohalikud veinid on tervisele kasulikest ainetest rikkamad, kuna põhjamaal kasvanud taimed kipuvad neid rohkem talletama kui lõunamaa liigikaaslased. Ka maitse, lõhna ja värvi osas on veinid täiesti võrreldavad, märgib professor.

“Klaasike punast veini on prae kõrvale tervislik juua,” nendib Tõnu Püssa. Kasulikum kui viinamarjamahl, sest veinis sisalduv alkohol soodustab antioksüdantide imendumist. Ka liha marinaadiks soovitab ta samal põhjusel kasutada punast veini. “See on niinimetatud Prantsuse paradoks,” ütleb professor Kadri Karp. “Ebatervisliku rasvase toidu kõrvale punast veini juues ilmneb veini kasulik mõju.” Valge vein ei ole nii kasulik, kuna seda valmistatakse viinamarjamahlast. Punase veini puhul on valmistamisprotsess teistsugune ja eelkääritamisel kasutatakse ka marjakesti ning seemneid, mis on antioksüdantidest eriti pungil.

Põhjamaades ja ka Eestis kasvatatakse haiguskindlamaid sorte ning viinapuid ei pritsita taimekaitsevahenditega. Nii kasvavadki siin öko- ehk maheviinamarjad ja ka vein on pestitsiidijääkideta. Maaülikooli Rõhu katseaias kasvatatud viinamarjad on nii magusad, et rebased pistsid kogu 2010 saagi nahka ja veini tegemiseks ei jäänud midagi!

“Paari aasta pärast on meil kasvatajatele selged soovitused,” loodab Kadri Karp. “Kui seejärel tuleb Eesti kohta 10–15 veini- ja sama palju lauaviinamarjade kasvatajat, siis jõuab kodumaine viinamarjavein meie restoranidesse ja lauaviinamarjad mahepoodidesse.”

26. augustil toimub veinifestival Õisus, sealse mõisa peahoones ja lähiümbruses. 16. septembril algab Räpina Aianduskoolis kursus "Viinamarjakasvatus algajatele". Eestis on ka oma veiniajakiri VINE (www.vine.ee), mis tutvustab ülemaailmseid veini ja veinikultuuri ning toetab ka viinamarjaveini tootmist Eestis.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus