Eesti Elu
Viido veerg: Lunastus (2)
Arvamus 01 Apr 2010 Viido PolikarpusEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Olen kogu oma elu tahtnud olla suur kirjanik, kunstnik või laulja, kuid minu kõrvus kõlab Oscar Wilde’i lause: „Ma olen liiga vana, et olla noor talent!“ Täna istun ma üksinda meie Lõuna-Eesti talus klaveri taga ja laulan täiel häälel enda kirjutatud laule – lihtsalt enda rõõmuks. Ma kujutlen, kuidas mõni naaber kuuleb mind ja imetleb mu inglihäält… Jah, muidugi, see on sama, kui igatseda taga igavest noorust…

Ma kirjutan küll igal nädalal oma veergu, katsun maalida ja kingin oma CD-plaate tuttavatele, kellega ma pean sidet Facebookis ja keda ma pole kohanud aastakümneid. Kuid üks osa minust tahaks istuda tugitoolis ja lihtsalt nautida elu. Pole ju enam midagi, mida ma peaksin kellelegi tõestama. Aga ometi ei suuda ma peatuda ja elu rahulikult võtta. Olen nagu Jehoova tunnistaja, kes on leidnud lunastuse. Ja ma ei saa sinna midagi parata, aga minu meelest on meie lunastuseks päikeseenergia!

Juba mõnda aega olen ma püüdnud tõmmata valitsuse liikmete tähelepanu sellele, et alternatiivenergia pole lihtsalt hea idee, vaid see on vastus paljudele meie probleemidele. Mitmed inimesed, kellega ma sel teemal olen rääkinud, on aru saanud, et Energy Smart teeb vajalikku asja, aga nad pole selles siiski väga kindlad. Ikka on esimeseks vastuseks, mis me sel teemal rääkides oleme saanud: „Aga Eestis ei ole piisavalt päikest!“ Kinnitan, et meil on rohkem päikeseenergiat kui Poolas või Saksamaal ja mõlemad riigid on kõvasti päikeseenergia tootmisesse investeerinud. Mulle tundub, et meie valitsus eelistab seda, et Soome lõpetab oma 1 mW päikeseinstallatsiooni enne meid! Siis ehk võetakse ka Eestis seda äri tõsiselt. Kui asi nõnda lõpeb, siis on soomlased põhjamaades autoriteedid päikeseenergia küsimuses, mitte meie.

Kui Eesti lõpuks suhtub tõsiselt alternatiivenergia küsimusse, siis võib juhtuda, et meil tuleb luua tohutul hulgal uusi töökohti. Sellest räägiti mulle, kui üks Rumeenia firma Energy Smart’ilt päikesepaneelide karkasside hinda küsis. Meie pakutud hind sobis neile, kuid see, et meie raamid on toodetud Hiinas, ei olnud neile vastuvõetav. Rumeenia kvalifitseerub Euroopa Liidu (EL) subsiidiumidele vaid sel juhul, kui raamid ja paneelid on toodetud ELi riikides.

See pani meid mõtlema. Me kohtusime endise Võru aselinnapeaga ja mõne Lõuna-Eestist pärit metallitöölisega, et arutada, kas nad oleksid valmis tegema vajalikke tooteid Eestis. Sel juhul saaksime me rumeenlastele teha uue pakkumise.

Ma tean üht mööblifirmat, mis mõned aastad tagasi asutati 20 miljoni Eesti krooniga ja mis nüüd on pankrotis. Täna võib selle firma ära osta kahe miljoni krooniga. Seal võiks nüüd hakata tootma päikesepaneele.

Ma tahan öelda, et Eesti on praegugi täis tohutuid võimalusi, mida peab oskama ja tahtma ära kasutada.

EL vajab puhast energiat ja päikeseenergia on käes ilma rahata – see lausa kukub taevast otse sülle. Me võiksime luua uue puhta energia allika ELi jaoks, samuti tuluallika eesti talunikele ja maaomanikele.

Inglismaa investeeris alles hiljuti kõvasti alternatiivenergiasse tariifiga 6 krooni kW tund. Juba on Inglismaal käimas uus taastuvenergia ehitusbuum ja nemadki vajavad tooteid, mis on pärit ELi maadest, et saada toetust.

Spype’iga on Eesti näidanud, et ta on võimeline looma suuri asju, sama võiksime teha ka energia küsimustes.

Tallinna Tehnikaülikool on arendanud päikesepaneelide tehnoloogiat, aga edasiminekuks vajavad nad lisafinantse. Kõige rohkem oleks vaja arendada seda, kuidas hoida neid ressursse, mida kohe vaja ei lähe, et neid kasutada hiljem. Mõned läbimurded selles mõttes on tehtud juba Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis, kus on võetud kasutusele fotosünteesi põhimõtteid.

Teine, täiesti iselaadne lähenemine päikeseenergia säilitamisele on kasutada liigset energiat, mida toodavad suvekuud, et soojendada maapinda hoonete all.

Me ei peaks seisma, müts peos, ELi ukse taga ja ootama põllumajandustoetusi, me peaksime ise tootma puhast energiat ja looma seotud majandusi ning teaduslikke läbimurdeid sel alal.

Franklin D. Roosevelt ütles pärast suurt depressiooni 1930-ndatel aastatel: „Me ei pea kedagi teist kartma kui iseend.“

Viido Polikarpus
Energy Smart OÜ
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus