Veel Seedriorust (1)
Arvamus 11 Jul 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
VAATLEJA

Seedriorust on küll juba palju kirjutatud. Tahaksin siiski veel midagi juurde lisada.

Seedrioru on rajatud nelja Lõuna-Ontario linna poolt, kes hoiavad Seedrioru korras ja käigus. Igal kevadel on neli talgupäeva, igalt linnalt üks nädalalõpp tööks ja toitlustamiseks.

53 aastat on seda tehtud suure hoolega, austusest selle kauni koha ja põhimõtte vastu. Aastate jooksul oleme kõik vanemaks saanud, mis eriti sellel aastal oli märgata. Rõõm on aga näha Seedrioru juhatust, kes on endised kasvandikud ja nüüd asunud julgelt Seedrioru tegevust edasi viima. Tore oli vaadata, kuidas kõiksugused ettevõtmised, parandused ja uuendused läbi viidi. Ka juhatus on eri linnadest pärit ja seega kaugustega seotud.

Õnneks on meil Ene, kes ise elab Seedriorul ja tema valvsa silma all ei unune midagi.

Suviharja ettevalmistused olid tänavu üsna nõudlikud. Pani imestama, missuguste peensusteni oli kõik läbi mõeldud. Esmakordselt oli

võimalik liikumisega abi saada. Väikesed golfisõidukid olid rahva teenistuses. Kaugelt tulnud lauljate paigutamine oli samuti hästi lahendatud.

Laulupidu ise oli südantsoojendav. Seal nad olid — Euroopa Eestlaste Koor, E STuudio Kammerkoor, Toronto ja Hamiltoni koorid, mis laulsid nagu ühest suust ja südamest. See kaunis Suvihari andis jälle võimaluse laste suvekodu pidamiseks.

See on kindlasti Seedrioru eriline vaim, mis kõiki liigutab. Lastena on kõik tore ja loomulik. Suuremaks saades tuntakse, kuidas midagi ikka kutsub tagasi suurte elupuude või nn. seedrite alla. On tekkinud vilistlaskogu, on peetud pulmi, perekonna juubeleid jne. Siia tuuakse nüüd ka lapselapsi.

Kahe toreda noormehe mälestuseks toimusid erisündmused. Tarvo Hessi mälestuseks istutasid sõbrad puu väikelaste majakese juurde, mis annaks lastele varju. Tarmo Kogerile mõeldes — tema oli just selline kunagine kasvandik, kes sirgudes oli juhatuses. Ja edaspidi hoolitses ja abistas ta ikka nii, nagu oleks kogu aeg juhatuses. Küll niitis traktoriga suuri murulappe, hoolitses prügitünnide eest, küll muretses lastele särke ja asju, mis rõõmu tegid. Oli abiks niikaua, kuni tervist oli. Kui enam ei jaksanud, kinkis raha. Tarmost sai Seedrioru auliige oma isa ja õe jälgedes. Suviharja õhtune kava vabaõhulaval lõppes kauni ilutulestikuga õe poolt Tarmo mälestuseks. Kas keegi pani tähele ilutulestikus südame kuju? See ongi Seedrioru vaim.

Tänan omalt poolt toredat Seedrioru juhatust. See suvi jääb kauaks meelde.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus