Eesti Elu
Väliseesti ajalehed (25)
Kultuur 21 Jan 2011 Aho RebasEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Neli aastat tagasi tegi Jüri Estam ülevaate väliseesti ajalehtede olukorrast ja esitas sel teemal ettekande New Yorgi Eesti Kultuuripäevadel. Estam ennustas siis ajalehtede kahanemist ja kadumist. Võiks nüüd jälle uurida, millises suunas väliseesti ajalehed on arenenud.

Raamatu „Välis-Eesti Perioodika 1944-1975“ andmetel olla väliseesti ajalehti ja ajakirju varem olnud mitusada. Neist on tänapäeval vaid vähesed alles jäänud. Tutvustame olemasolevaid suuremaid ajalehti, nende lugejaid, millest lehtedes kirjutatakse ja arutame, millised võiksid olla ajalehtede tulevikuväljavaated.

Neli nädalalehte

Neli suuremat väliseesti ajalehte ilmuvad kord nädalas. Need on Eesti Elu Kanadas, Eesti Päevaleht Rootsis, Vaba Eesti Sõna Ameerika Ühendriikides ja Meie Kodu Austraalias. Praegu kõige suuremal ja uuemal väliseesti kogukonnal Soomes puudub teadaolevatel andmetel oma ajaleht.

On ka teisi, harvem ilmuvaid väliseesti ajakirju ja ajalehti, nt Läänekaare Postipoiss Vancouveris ja Rahvuslik Kontakt Stockholmis, Võitleja Torontos ning Peterburi Teataja (asut 1908, taasasut 1999) ja Krimmi Eestlased. Kahte viimast toimetatakse ja trükitakse Eestis, aga levitatakse peamiselt Venemaal ja Ukrainas. Ajaleht Läti Eestlane on viimastel aastatel ilmunud ebaregulaarselt.

Suuremate väliseesti kogukondade ajalehed

Kanadas Eesti Elu; www.eesti.ca; epost: või , tegevtoimetaja Kai Kiilaspea, tiraazh 2300, ilmub kord nädalas, aastane tellimishind 130-260 CAD.
Rootsis Eesti Päevaleht; www.eestipaevaleht.se; epost:
http://www.facebook.com/home.p..., peatoimetajaÜlo Ignats, tir. 1730, kord nädalas, tellimishind 890-1400 SEK.
USAs Vaba Eesti Sõna; www.vabaeestisona.com; epost: , peatoimetaja
Kärt Ulman, tir. 1200, kord nädalas, tellimishind 110-155 USD.
Austraalias Meie Kodu;
http://www.eesti.org.au/estoni...
epost: , peatoimetaja
Helle-Mall Risti, tir. 500, kord nädalas, tellimishind 99-125 AUD.
Inglismaal Eesti Hääl http://www.estonians.co.uk/Ees...
epost: ; http://www.facebook.com/home.p...
peatoimetaja Reet Järvik, tir 260, kord kuus, tellimishind 21-25 £.
Saksamaal Eesti Rada; www.eesti.de;
epost: ; peatoimetaja Karin Aanja, tir. 250, iga teine kuu, tellimishind 25-28 EUR.
Venemaal Peterburi Teataja;epost: ; http://www.piiter.net/Peterbur... peatoimetajad Jüri Trei, Külli Sulg,Veronika Mahtina; tir. 800; 4 korda aastas, tasuta.
Ukrainas Krimmi Eestlased;epost: ; http://www.kredor.ee/ke.html; peatoimetaja Aare Hindremäe, tir. 650; 2-3 korda aastas, tasuta.


Lugejad

Tellijaid on ülalnimetatud lehtedel kokku umbes 7 000, aga lugejaid mõistagi rohkem – võib-olla 15 000 ringis. Osa lehtedest saadetakse asutustele, organisatsioonidele, raamatukogudele ja teistele ajalehtedele. Lugejad on peamiselt pagulaspõlvkonnast ja nende järeltulijad, aga ka vanema ja uuema väljarännu esindajad. Enamik lehtedest on viimastel aastatel kurtnud tellijate ja seega sissetulekute vähenemise üle, mõned on prognoosinud kadumist või radikaalseid ümberkorraldusi lähiaastatel.

Toimetajad

Pagulaspäritolu toimetajaid on pidevalt vähemaks jäänud. Need, kes ikka tegutsevad, on tavaliselt kas pensionil või pensionile jäämas. Tihti on uuema väljarände eestlased asendanud endisi pagulaspäritolu toimetajaid. Mõned teevad tööd ideelisel alusel, teised kas täis- või osaajalise palgatööna. Läbi aegade on ajalehtede juures töötanud mitmed kuulsad eesti kirjanikud ja ajakirjanikud.

Veebilehed

Mõnel ajalehel on oma veebileht. Torontos ilmuv Eesti Elu veebileht (www.eesti.ca ) on neist kõige operatiivsem ja kasutajasõbralikum. Mõned ajalehed on osaliselt loetavad internetis, kas oma veebilehe või facebooki kaudu, teistel puudub ka see võimalus. Kanada eestlaste veebiajalehte vaadatakse 20 000 erinevast arvutist igas kuus ja terve aasta jooksul on veebilehel üle miljoni külastuse.

Väliseesti kogukondade ja organisatsioonide veebilehtede arv on pidevalt tõusmas. Eesti valitsuse algatusel loodud väliseestlaste veebilehelt „Rahvuskaaslased välismaal“ (www.eesti.ee/rahvuskaaslased ) leiab kaugelt üle 100 erineva väliseesti veebilehe aadressi, lisaks umbes 400 väliseesti organisatsiooni kontaktandmed.

Koostöövõimalused

Jüri Estam arvas, et kui väliseesti ajalehed ei leia uusi lugejaid uute väljarändajate hulgas, kui nad ei ühine või kui nad ei muutu internetipõhiseks, surevad nad üksteise järel välja. Teatavasti vanemad inimesed ei kasuta palju internetti, mistõttu püsib veel kaua vajadus paberväljaannete järele.

Huvitav küsimus ongi, kas kadumisohus väliseesti ajalehed suudavad teha koostööd või ennast teistmoodi uuendada ellujäämise ja eestlaste sidemete arendamise eesmärgil. Enamik lehtedest vajaksid suuremat tellijaskonda ja kindlasti on ka vaja mõne lehe sisu teha moodsamaks ja nooremale lugejaskonnale huvitavamaks.

Mõeldes koostööle ja kontaktide loomisele üle maailma hajali elavate eestlaste vahel – kas aktiivsed väliseesti kogukonnad või ajalehtede tellijad tunnevad huvi selle vastu, millega tegelevad kaasmaalased teistes riikides, kaasa arvatud Eestis? Kas näiteks eestlased Peterburis on huvitatud eestlaste elust Tartus, Brüsselis, Sydneys, Göteborgis või Baltimore’is ja vastupidi? Kas oleks mõttekas ja võimalik seda huvi tõsta? Kindlasti on – ja seda vahest üritataksegi.

Siin tuleks lisada, et hea informatsiooni levik nõuab kahepoolset panust. On vaja nii aktiivseid tootjaid kui tarbijaid. Tuntud väljendus on, et võid hobuse viia vee juurde, aga sa ei saa teda sundida jooma. Võib aga hobust (ja võimalikku ajalehe lugejat) motiveerida tõhusa meelitamise (turustamise) ja huvitava toote pakkumisega. Sama kehtib suures osas informatsiooni ja ajalehtede levitamise kohta. Need lehed, mis keele, sisu ja kujunduse poolest on suunatud peamiselt 70-aastasele lugejale, on määratud kadumisele koos kaduvate lugejatega.

Eesti Vabariigi toetus

Kas uuema väljarände esindajad ja pagulaste järeltulijad tunnevad ühtekuuluvust ja kas Eesti riigil ja rahval on mõtet panustada praegu väga kirju diasporaa eesti identiteedile ja ühtlustamisele? Esimesele küsimusele võib vastata – nii ja naa. On mitmesuguseid kogemusi ja koostöö õnnestumine oleneb tihti üksikute eestvedajate hoiakuist.

Viimasele küsimusele on Eesti valitsus andnud selgelt positiivse vastuse Rahvuskaaslaste programmi näol, mille kaudu igal aastal jagatakse miljoneid kroone või eurosid mitmekülgsele eesti keele ja kultuuri säilitamisele väljaspool Eestit. Rahvuskaaslaste programmi kaudu on ka toetatud mitmeid väliseesti ajalehti.

Ajalehtede sisu

Kõik väliseesti ajalehed püüavad kajastada oma asukohariigi eesti kogukonna ühiseid ettevõtmisi, informeerida eelseisvatest üritustest ja ka informeerida tähtsatest sündmustest Eestis. Üldjoontes võiks väita, et mida suurem lugejaskond, seda mitmekesisem sisu ja professionaalsem kujundus. Kindla, veidi nukrameelse, aga vajaliku osa mitmes ajalehes moodustavad leinateated ja -kuulutused.

Tihti vahendatakse nii lühiuudiseid kui analüüse Eesti päevasündmuste kohta. USA, Austraalia ja Kanada väliseesti ajalehtedes on vahel märkimisväärne osa inglise keeles, peegeldades vajadust lugejate hulka liita järjest arvukamalt eesti keele mittevaldajaid. Ajaleht Krimmi Eestlased on juba umbes 90 % venekeelne, mis peegeldab selle lehe sihtgrupi keeleoskust ja assimileerumise määra.

Suhtlemine perifeerias

Vahel on väliseesti ajalehtedes artikleid teiste riikide väliseesti kogukondade tegevuste kohta. Selliseid artikleid võiks siiski olla palju rohkem, kuna mitmed mured, rõõmud ja üritused on sarnased ja võiksid pakkuda huvi ja kogemuste jagamist ka teistele kogukondadele.

Väliseestlaste globaalne suhtlemine ESTO-de ja muude ühisürituste kaudu tihenes mitme aastakümne jooksul enne Eesti taasiseseisvumist. Praegu toimub suhtlemine peamiselt väliseesti kogukondade ja Eesti, kui meie ühise keskuse, vahel, aga mitte eriti perifeerias, erinevate väliseesti kogukondade vahel. Selline suhtlemine võiks aga väliseestlaste ühiskondlikku elu mitmekülgselt rikastada.

Eeskujulik erand väliseestlaste koostöö osas on viimastel aastatel loodud Euroopa Eestlaste Koor (www.eestikoor.eu ), kuhu on koondunud sadakond lauljat mitmest Euroopa riigist. Ka väliseesti keskorganisatsioone ühendava Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN, www.uekn.org) kaudu toimub teatud info vahendamine ja koostöö eri riikide eestlaskondade vahel.

Ajalehtede tulevik

On selge, et ajalehed on väliseestlastele tähtsaks sidepidamise vahendiks veel mitu aastat. Lehti tuleb hoida, tellida, lugeda ja toetada. Vahest tuleb toimetuste ergutamiseks lehti ka arvustada ja neile kaastööd saata. Nii hoiame eestlust väljaspool Eestit ja nii toetame eesti identiteeti, keelt ja kultuuri võõras keskkonnas. Selleks otstarbeks on võimalik saada toetust Eestist Rahvuskaaslaste programmi kaudu. Tasub ka küsida toetust ÜEKNi käest.

Kindlasti oleks väliseestlusele – ja seega Eesti riigile ja rahvale – kasuks, kui ajalehed teeksid rohkem koostööd omavahel, sellega üritades ühendada väliseesti lugejaskondi. Oleks hea, kui kõik jätkusuutlikud väliseesti ajalehed oleksid loetavad internetis nii eesti kui asukohamaa keeles. Heaks eeskujuks on, nagu juba nimetatud, Eesti Elu oma kakskeelse veebilehega. Millal jõuavad ka teised nii kaugele?

Eesti televisioon

Veelgi enam ühendaks eestlasi ülemaailmselt ja aitaks eesti keelt säilitada võimalus kerge vaevaga vaadata eestikeelseid televisioonisaateid erinevates asukohariikides. Tallinnas saab vaadata kümmetkonda eestikeelset televisioonikanalit. Interneti ja Viasati (www.viasat.ee ) vahendusel on mõne kanali jälgimine välismaal osaliselt juba võimalik, aga siiski päris tülikas.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus