Eesti Elu
Vaba Eesti – ainus mõeldav reaalsus (3)
Arvamus 25 Jun 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Kõneldes 22. juunil Rakvere gümnaasiumi lõpuaktusel ütles direktor Aivar Part: “Te olete eriline lend gümnaasiumilõpetajaid Eesti ajaloos - esimene lend, kes on sündinud taas iseseisvaks saanud vabas Eestis. Teie sünniaastaks on valdavalt 1991, kui Eesti riik sai taas iseseisvaks.Teie, noored, panete aluse uuele põlvkonnale, kelle jaoks vaba Eesti on ainus mõeldav reaalsus” (VT, 23.06.). Direktor hoiatas, et Eestil kui väikesel riigil tuleb ikka ja jälle lahti rääkida oma riigi lugu, kui ta tahab vabana edasi kesta ja püsima jääda.

Ka II maailmasõja eel kasvas üles põlvkond noori, kes olid sündinud ja hariduse saanud vabas Eestis. Nemadki astusid ellu suurte lootustega, aga kui traagiliseks kujunes paljude saatus! Nende unistustele tõmbas kriipsu peale Eesti okupeerimine, millest 21. juunil möödus 70 aastat. Ehkki sel nädalal mõtleme Vabadussõjale ja selle kangelastele, on Eesti ajalugu katkematu ahel, tervik, kus iga järgmine sündmus on seotud eelnenuga.

Nii peatus ka president Toomas Hendrik Ilves Viljandis Võidupühal peetud kõnes 1940. a. juunis asetleidnul: “Kaks päeva tagasi möödus 70 aastat sellest masendavast päevast, mil Eesti valitsus andis okupatsioonijõududele alla ning me kaotasime oma iseseisvuse.” Presidendi sõnul ei parane see riigikaotuse haav, vaid „eristab ja lõhestab ning annab elujõudu meie ajaloo müstilisteks tõlgendusteks ega lase alati rahulikult homseid sihte seada“.

II maailmasõja keerises kaotasid paljud noored eestlased oma elu, lähedased ja kodud. Ellujäänud seisid oma unistustelosside rusudel, neist said üleöö täiskasvanud. Iga meie lugeja võib selle kohta jutustada oma ainulaadse, enamasti traagilise loo. Aga just nendes katsumustes avanes selle põlvkonna tegelik olemus. Nad asusid võitlema iseseisvuse eest, sest nende jaoks oli vaba Eesti ainsaks mõeldavaks reaalsuseks. “Nad olid vabaduse lapsed. Ja nad pidasid vabadust kalliks,” iseloomustas tollaseid noori Aivar Part.

Milline on tänaste noorte side Vabadussõja ja II maailmasõja sangaritega? Kas nad on võimelised edasi kandma samu ideaale? Kas nende isamaa-armastus on sama jäägitu?

Rakvere gümnaasiumi seinal on kõrvuti kaks mälestustahvlit. Üks nendest - Vabadussõjas langenud õpilaste nimesid kandev marmortahvel elas peidetuna üle okupatsiooniaja ning seisab nüüd oma endisel kohal. Mõni aeg tagasi paigutati selle kõrvale teine tahvel – II maailmasõjas Eesti eest võidelnud oma kooli soomepoistele. See kõneleb järjepidevusest, kangelaste austamisest.

Ajad on muutunud. Nüüd on Eesti noortel turvaline elada tänu NATO ja Euroopa Liidu kaitsvatele tiibadele. Globaalses külas on neile avanenud paljud uksed ja võimalused.

Pariisis õppiv sotsioloogia magistrant Hanna Ernit kirjutab, et “oma päritolu selgitamine ja Eesti tutvustamine kuuluvad siin minu põhitegevuste hulka nagu hingaminegi”. See on tema tänuväärne missioon Eesti heaks, meie riigi loo lahtirääkimine teistele.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus