Urmas Kaju must paroodia: ESMist ja Eesti vallutamisest N. Liidu poolt (1)
Kuumad uudised 22 Jul 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Urmas Kaju
www.DELFI.ee

6. juunil 1940 kell 14.30 Moskva aja järgi andis Nõukogude välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov Eesti saadikule August Reile üle ultimaatumi koos ähvardustega, et kui sellele enne kella 24 ei alluta, järgneb Eestile äge sõjaline löök.

Eesti valitsuse koosolekul kaaluti ultimaatumile vastamiseks erinevaid võimalusi, kuid sõjalisest vastulöögist siiski loobuti. Ilma igasuguste liitlasteta ning lootuseta abile poleks Eesti sõjavägi kuigi kaua vastu pidanud, kogu riigi ja rahva kaotused seevastu oleksid olnud äärmiselt rängad. Samuti oleks sõjaline rünnak tähendanud Tartu rahulepingu tühistumist, millele aga loodeti veel edaspidigi tugineda.

Pärast tuliseid vaidlusi jõuti järeldusele, et ehkki tegemist on Eesti põhiseaduse riivega, on vaja ultimaatumile alluda., kuna riive intensiivsus on proportsionaalne kaugemate eesmärkidega.

Otsuse tegemisele kaasas valitsus tunnustatud õiguseksperte ja – teadlasi. Eksperdid esitasid muuhulgas järgmisi kaalutlusi:

Euraasia integratsiooni tulemuseks on jagatud suveräänsus, et täita üha rohkemates valdkondades tõhusamalt ühiseid eesmärke. See toob kaasa muutused liikmesriikide võimuorganite pädevuses.
NSVLis on kvalifitseeritud häälteenamust hakatud järjest enam kasutama.

Selliste valdkondade hulk suurenes viimati 1936.aasta demokraatliku uue NSVL konstitutsiooniga . Ühehäälsusest loobumine võimaldab efektiivsemalt kokkuleppele jõuda. Majandus- ja rahaliidu tõhusaks toimimiseks on rubla ala liiduvabariigid andnud rahapoliitika NSVL-i ainupädevusse. Eesti prioriteediks NSVLis järgnevatel aastatel on rubla ala tugevdamine.

Kuigi majandus- ja rahaliit on NSVLi eesmärk ja ülesanne, on selle toimimise tagamine ja stabiilsuse säilitamine liiduvabariikide kohustus. Kui Eesti jääks NSVList välja, ei saaks Eesti otsustada Eestis käibiva raha poliitika üle. Selleks on vajalik liiduvabariikide koordineeritud, tõhus ja kiire ühistegevus.

NSVL loodi Euraasia liitriigina kriisiolukorras ja tugeva imperialistlike suurriikide finantssurve all. Arvatavasti muutub NSVL tulevikus kriisiolukordades peamiseks rublaala liikmesriikide abistamise kanaliks. Kui Eesti jääks NSVL-ist välja, vähendaks see võimalust saada vajadusel finantsabi, sh NSVL-i abi kasutamise võimaluse olemasoluga loodavat täiendavat stabiilsust, ja eeliseid, mida majandus- ja rahaliidu liikmesus Eesti riigile annab. NSVL on olnud kriitilise tähtsusega võlakriisi leviku piiramisel ja toetanud olukorra suhtelist normaliseerumist mitme rublatsooni riigi tiigilaenu obligatsioonide turul.

Oluline on, et NSVL võimaldaks stabiilsusmehhanismil rakendada otsustusprotseduure, mis lubaksid objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes langetada vajaduse korral kiireid otsuseid. Parlamentaarse demokraatia ja põhiseaduse võimaliku riive intensiivsust ei ole võimalik mõõta rahas.

NSVL teenib kõigi liiduvabariikide ja elanike ühishuvi. Väga väikese ja avatud majanduse puhul on majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks vaja ka soodsat ja usaldusväärset väliskeskkonda. Eesti mõttes tähendab see stabiilset rublatsooni.

NSVLi osalisteks on 15 rublatsooni suveräänset liiduvabariiki. NSVL-iga luuakse rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis annab finantsabi rublatsooni riikidele, sh vajadusel Eestile, eesmärgiga tagada rublatsooni finantsstabiilsus.

Välislepinguid lubab sõlmida põhiseaduse vastav peatükk. Kui suveräänsust tõlgendada absoluutsena, ei tohiks välislepingute sõlmimine olla üldse lubatav, kuna välislepingu sõlmimine tähendab alati mingilgi määral oma suveräänsuse piiramist. Järelikult ei nõua põhiseadus, hoolimata rangest suveräänsusklausli sõnastusest, kinnipidamist absoluutsest suveräänsusest.
NSVL-i ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine on saanud tänapäeval suveräänsuse loomulikuks osaks.

Eksperdid kaalusid järgnevalt ühelt poolt põhiseaduse põhimõtetesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi kaalukust. Praeguses asjas asub ühel kaalukausil NLKP Poliitbüroo tõhus otsustamismenetlus, mis peab tagama NSVL-i eesmärgina rublatsooni, sh Eesti finantsstabiilsuse. Finantsstabiilsus on seotud kaalukate põhiseaduslike väärtustega.

Teisel kaalukausil on Eesti otsustusõiguse säilitamine oma avaliku raha üle. Eksperdid leiavad, et Riigikogu finantspädevus ja Eesti finantssuveräänsus on põhiseaduse kaalukad põhimõtted – väärtused, mis on tihedalt seotud demokraatliku õigusriigi põhimõttega.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus