Ühiskonna peamine kriis seisneb terve mõistuse puudumises. (2)
Arvamus | 28 Mar 2012  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Ühiskondliku kriisi allikaks on terve mõistuse asendamine eneseteadvusega
Ühiskonna peamine kriis seisneb terve mõistuse puudumises.


 - pics/2012/03/35796_001.jpg
Einar Eiland

Kriisi defineerimine on lihtne see tähendab et midagi on puudu või ei toimi nii nagu ühiskonnal vaja. Kui midagi on üle siis see peamiselt kriise ei põhjusta sest see hajub ühiskonnas teatavate loodusjõudude totoimel. Kuid ka siin on erandeid, mis kinnitavad reegleid sest rumaluse ja mõttevabaduse küllus suudab luua hullemaid kriise kui mistahes isekulgev protsess.

Lõputu rumaluse vastandiks on terve mõistus. Terve tähendab siinkohal nii tervist, parasitaarse mõttelaadi vältimist kui vältimisvõimet, mis ei käituks ümbritseva suhtes kui tarbija vaid looja.. Terviklikul ja tervel mõistusel eksisteerivale ühiskonnale on omane et tema probleemide hulk väheneb mitte ei kasva, sest mõistmisele ja mõistusele on omane olukordi lahendada. Kui lahendid ühiskonnas puuduvad siis tähendab see rumaluse domineerimist võimalike lahendite üle.

Seega, et ühiskond ja seal toimiv inimene ei teeks enda elus valesid ja ekslikke otsuseid oleks mõistlik rakendada tervet mõistust. Terve mõistus koosneb kolmel reaalsuse tunnetamise kriteeriumitasandist- esiteks kompetentsete inimese arvamusest kui teadmuse väljendusest, teiseks eelkäijate tarkusest ja kolmandaks isiklikust kogemustest. Terveks mõistuseks saab nimetada olukorda, kus need kolm tasandit langevad kokku. Vaid terve mõistus suudab ühendada pööbli rahvaks. Meil on aga mõiste rahvas asendatud mõistega rahvus ja ilmselt seisab sellel rahvuse rahvaks saamine alles ees, sest ilma terve mõistuseta seda teha ei saa. Selge on ka see et ainult terve mõistusega inimene saab sulle olla mõttekaaslane ja pakkuda tuge rahvaks saamisel. Meil on aga mõttekaaslasetest kujundatud konkurendid. Selgeon ka see et ainult terve mõistus ja sellel rajanev teadvus suudab ühendab inimesi maailmaga. Kriis on antud kontekstis terve mõistuse eiramise tagajärg.

Meie ühiskonnas oskab aga langetada otsuseid eneseteadvuse pinnalt. Eneseteadvus koosneb samuti kolmest komponendist - esiteks ümbritsevast informatsioonist, mida loovad ja annavad edasi televisioon, raadio, ajalehed jne. Teiseks informatsiooni iseloomust ja kontekstist, mille olemus määratakse rahvusvahelise tsensuuri poolt, selle eesmärk on tagada igasugune vastutusvabadus (vastutamatus). Sellega luuase standartarusaamad, mille kohaselt Kadafi on loll, Savisaar on paha, Ansip on hea ja Obama veel parem.

Nii kujundataksegi Kolmandaks eneseteadvuse komponendiks on ümbritsevate arvamus selle informatsiooni kohta, mida talle ette kühveldatakse. Eelnevate komponentide koostoime kaudu kujundataksegi arvamus teatava probleemi kohta. Paraku ilmestab selline arusaam automatismidel, reflekside ja togmadel toimivat ühiskonda, kus nõutakse inimese arvamusi vaid ettekühveldatud informatsiooni kohta ja sellegi hindamist vaid õige ja vale arvamusskaala alusel. Tekib vaid küsimus, kas selliselt loodav informatsioonikäsitluse korral loodav olukorrakirjeldus saab olla tõene ja lahendusi loov ? Arvestades meie riigi sotsiaalse , haridusliku, demograafilise, rahandusliku, majandusliku, tervishoiu, usaldusliku ja julgeolekulise kriisi ulatust siis võib väita eneseteadvusel baseeruva mõttemudeli kriisi. Seega on õpitud spetsialiste vaid riigikontrolli näitel pikalt saatma ja esiisade tarkuseid naeruvääristatakse kommunistlike mineviku tõkendite tõttu, asudes seega kordama meie nõukogude aegseid vigu.
Kui meie ühiskond või tema liidrid langetab otsuseid eneseteadvuse pinnalt siis valitsevaks on ambitsioonid, auahnus, kasuahnus ja just need alused kujundavad meie ühiskonna eduvalemit. Tulemusena välistab see aga omakorda reaalsustaju.


Tulemusena ei osata pluralistliku valikuvõimaluste segaduses positsioneerida isegi isiklikke kogemusi. Me ei oska tegevusi planeerida ega suunata ja tulemusena sumbuvad arenguinitsiatiiv vastuoludesse. Vastuolu pildi ja kuvandi, lubatu ja tehtu, öeldu ja kuuldu vahel. Kuna ühtselt arusaadav teadmine ja sellel rajanev mõistmine ühiskonnaarengust puudub siis ilma mõistmiseta on teadmised mõttetud, ilma teadmisteta on aga kogemus pime. Kokkuvõtvalt tähendab see reaalse olukorra tajumisvõime puudumist. Seega määrab vaid ruupori suurus usutavuse astme ja paneb sama suguharu liikmeid automaatselt kaasa ulguma. Sellest jääb aga väheks et käivitada arenguid, sest kuulajate kõrv ei kuule silme ei seleta ja käsi ei kanna. Mida suurem hulk aja jooksul kogunevaid inimesi nägemise ja kuulmise abi vajab seda suurem saab olema võim. Seega pole võimul mõtteski käituda terve mõistuse kohaselt. Euroseadused on asendamas seega pühakirjateksti ja võim täidab vaid kirikuõpetaja funktsiooni, kes vaid pühakirjale kulpi suudab lüüa.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
toome selgust30 Mar 2012 03:19
Korruptsioon sai kokporatiivse ühiskonna levikuga uue hingamise. Kui seda veel eneseteadvusega ristata siis see on eriti räige okupatsiooni vorm. Seega ei tule küsida mitte ainult kelle kasuks sest vastus on siililegi selge et korporatiivse ühiskonna kasuks ja selle vastu on üksiküritaja võimetu. Vastamisi on indiviid ja korporatsioon. Küsimus on selles milliste meetoditega. Kui meetodeid tead suudad ka ennast kaitsta
Lugeja29 Mar 2012 23:18
Arvan et see lugu on eksitav. Selline üldine jutt ei oma suurt kandepinda. Haritud ja informeeritud ühiskond ning samal ajal demokraatia mis progresiivsed ideed ellu viiks on tänapäeval utoopia. Küsimus on ainult kui korrupteerunud on eliit? Konkreetset nähtust uurides küsigem alati: kellele kasulik?

Loe kõiki kommentaare (2)

Arvamus
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus