Eesti Elu
Teemantpidu – Eesti kool Torontos 60! (2)
Eestlased Kanadas 06 Mar 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud. Kutse oli saadetud ja peolisi tuli. Tuli mitte ainult Torontost ja selle lähemast ümbrusest, vaid ka hoopis kaugelt. Külalisi saabus mitmelt poolt Kanadast, aga ka lõunapoolsest naaberriigist ja kodumaalt. Põhjuseks esialgu uskumatuna tunduv number 60.

Ei tea, kas eesti kooli alustajad uskusid 1949. a, et veel üle poole sajandi hiljem on eesti täienduskool elujõuline, et eesti kooli väljaspool Eestit on ikka veel vaja? Küünlakuu viimasel päeval, 28. veebruaril Toronto Eesti Majas peetud väga rahvarohke kooli kokkutulek/juubelipidu näitas, et kool oli ja on tähtis.

Juba varahommikust peale seadsid Rick ja Aili Hutchings koos abilistega dekoratsioone suurde saali, Ene Migur andis näpunäiteid kristallsaalis vaikse oksjoni ülesseadmiseks, Juhan Marten ja Martin Pede juhendasid baaritoimkonda, kogu peo üldkorraldaja Elle Rosenberg korraldas väikeses saalis kooli ajaloo näituse ülespanekut, Linda Soolepp oli valmis suurel hulgal pileteid müüma, Robert Vessmanni Bearmoon Production valmistas ette helitehnikat, et kõik edapidi toimuva hakkav ikka korralikult kuulajate-vaatajateni jõuaks ja Reet Voksepp jälgis valvsalt peaproovi. Esimeste külaliste saabumiseks oli kõik valmis.

Kooli väärika vanuse tähistamist alustati väärikalt – lühikese, kuid mõjuva aktusega. Kui Markus Eichenbaum, Kristiina Soolepp ja Liis Jakobson olid toonud saali kooli lipu ja ühiselt lauldud “Eesti lipp”, jõudis kätte aktuse üks liigutavamaid-muljetavaldavamaid hetki. Saali sisenesid üksteise järel iga lennu lõpetajate esindajad, kandes põlevaid küünlaid, mis hiljem jagati laudadele, kestva (haridus)valguse jätku sümboliks.

Tänavuse lõpuklassi õpilased Liisbet Valter-Kalm ja Emilie Tamtik esitasid Arved Viirlaidi “Kingi mulle võti”, mis kirjutatud kooli 40. sünnipäevaks. Praegune algkooli juhataja (1953.a 1. lennu lõpetanud Katrin Heilmanni tütar) Liisa Soots tegi lühikese ülevaate kooli ajaloost. Mõned faktid on siingi sobivad mälu värskendamiseks esitada. Kool alustas tegevust 23. oktoobril 1949 Concordi tänaval asuva St. Johni kiriku kõrvalruumides, õp Oskar Puhmi organiseerituna. Kokku tuli 32 õpilast, kes jagati kolme klassi. Esimeses lennus oli kokku 13 lõpetajat. Kooli on juhatanud Ellen Martens, Henn Ründva, Valdek Lenk, Leida Marley, Oskar Paas, Silvi Verder, Tiiu Kajak ja Kairi Hemingway. Keskkooli osa tuli juurde 1964. a. ja gümnaasium 1982. a. Seni on täiendusalgkooli lõpetanuid 1631; suurima lõpetajate arvuga lend oli XVIII (1970), mil tunnistuse said korraga 85 noort.

Täienduskeskkooli ja -gümnaasiumi juhataja Silvi Verder tutvustas endisi ja praegusi koolikomitee liikmeid ja õpetajaid, kes tänuks said rinda lilleõie. Üksmeelse võimsa aplausiga ja püstitõusmisega tunnustasid kõik kohalolnud kõige kauem kooliga (praegugi) seotud legendaarset „koolipapat“ Edgar Martenit, kelle töö on eeskujuks kõigile teistele rahvuskultuuri esindajatele võõrsil.

Teadustaja Ellen Valter kutsus kõnepulti Eesti Vabariigi aupeakonsuli Torontos, endise eesti kooli kasvandiku, 3. lennus lõpetanud Laas Leivati, kelle ema Hella Leivat oli samuti kauaaegne õpetaja, õpikute autor ja Õpetajate Ühingu esimees. Laas Leivat ei pidanud traditsioonilist aktusekõnet, vaid põimis osavalt kokku isiklikud mälestused koolist ja õpetajatest, ajaloo ning sobivad koolieluga seotud naljad. Ta tõdes, et paguluse algusaastail oli eesti kool rahvusliku kasvatuse ja vastupanu nurgakiviks. Teisest aspektist on teada, et rohkem kui ühe keele oskus on lisaväärtus, mille tunnistuseks on kõik need väga heade tulemustega ülikoolide lõpetajad, keda meie väikest rahvusgruppi arvestades on väga palju. Laas Leivat tegi oma sõnavõtus sügava kummarduse kõigile, kes kooli püsimiseks oma panuse aegade jooksul on andnud või ikka annavad.

Kõneleja lõpetas sooviga, et oleks ikka eestlaslikku jonni ja meelekindlust koolis käia, omandades teadmisi, mis rikastavad ning annavad lisavõimalusi elus.

Muusikaliseks vahepalaks esinesid lauludega algkooli õpilased ja koolikoor, dirigeerisid Heli Tenno ja Reet Voksepp, klaveril Kaire Hartley ja Charles Kipper.

Tervitusi tõid Eesti Suursaatkonna asjur Ottawas Rasmus Lumi, EKNi esimees Avo Kittask ja kirjalikult Toronto Eesti Selts. Ametliku osa võttis kokku koolikomitee esinaine Elle Rosenberg, kes tänas kõiki, kes kooli juubeli heaks kordaminekuks kaasa aitasid.

Peale Eesti hümni laulmist ja lipu väljaviimist tehti kavas paus, mille jooksul oli võimalik keha kinnitada (aitäh Eesti Maja kohviku pere!), kristallsaalis vaikse oksjoni jaoks panuseid teha, väikeses saalis näitust kooli ajaloost vaadata või sõprade ja endiste koolikaaslastega mõtteid ja meenutusi vahetada.

Õhtu teise osa täitis endiste ja praeguste õpilaste kirev kava, mida teadustajatena viisid läbi Anneliis Põldre ja Mihkel Kütti. Sobiva alguse tegid Alexandra Wilbiks ja Elli Kipper “Palverändurite lauluga”. Lauludega astusid üles duett Roland Campbell ja Aleksandra Isberg ja solist Kristina Agur. Oma koreografeeritud tantsu- ja võimlemiskavad esitasid Anneli Tamm ja Stephanie Koop. Noorimad esinejad olid võimleja Teija Korjus ja klaveril Seliina McConville. Kava lõpetasid rahvatantsijad “Kaera-Jaani” ja “Tuljakuga”. Igati nauditav programm juhatas sisse õhtu kolmanda osa – tantsu, milleks muusikat tegid Eric Soostar, Tõnis Tõllasepp, Rosemarie Lindau, Peeter, Keila ja Leiki Kopvillem.

Et täienduskool Torontos on tähtis, seda võis näha rahvahulgast, kes oli külmal talveõhtul ka kaugetest paikadest kohale tulnud. Et teemantpidu õnnestus, seda võis näha särasilmadest ja naerunägudest peoõhtul ning peoaegstest ja -järgsetest kommentaaridest.

Eesti kool – HÄ-HÄ-HÄSTI TEHTUD! Kohtumiseni järgmisel juubelil!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus