Tallinnas teoksil: maastikulisi muutusi (1)
Eestlased Eestis 21 Jul 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     

Kuu aega kestnud konserveerimistööde käigus eemaldati Harju tänava varemetelt võsa ja muld, puhastati varemejäänused ning täideti varemetevahelised kuni neljameetrised tühimikud killustiku ja liivaga. Töid teostas Tallinna Teede AS muinsuskaitse range järelvalve all.

Nüüd on alanud Vana-Posti tänavalt Niguliste kiriku juurde viivate treppide all arheolooglised väljakaevamised kunagise Nõiasilma värava taastamiseks, mis kujuneb mälestusmärgiks 9. märtsil 1944 toimunud pommitamise ohvritele. Eelprojekti kohaselt tulevad Harju tänava haljasalale suvel jäätisekohvikuks muudetav uisuväljak, iluaiad ja maa-alune veesilm.

Kohvikuplatsi naabrusse kunagise hoonestuse ruumijaotust markeerivate umbes 40 sentimeetri kõrguste müüride vahele tulevad terrassid ja aiakesed. „Sinna istutame püsikuid ja põõsaid, mis kevadel ellu ärkavad ja silma rõõmustavad,“ kirjeldas haljasala eskiislahenduse koostanud osaühingu Kivisilla maastikuarhitekt Ülle Grishakov. Väikeste isteplatside juurde restoran-hotell Kuldlõvi asupaika on kavandatud veesilm — maa alt vastu klaaspinda pekslev vesi. Abilinnapea Olga Sõtniku sõnul on aasta lõpuks detsembris haljasala sellises seisus, et seal võib avada liuvälja. Ligi 1500-ruutmeetrilisele osaliselt sõelmete ja puitkattega kaetud alale veetakse talveks kiht liiva, mille sisse pannakse jahutustorud. Suvel lööb haljastaja kujutluse kohaselt uisuväljaku asemel luugid valla jäätisekohvik.

Foto on võetud 1. juulil, kui Soome sai Euroopa Liidu eesistujariigiks. Selle puhul korraldati Soome saatkonna eestvedamisel Tallinna vanalinnas Soome päev. Raekoja platsil toimus erinevaid Eesti-Soome kontserte ja Harju tänava nn Soome külas võis tutvuda Soome linnade, festivalide ning ettevõtetega. Niguliste kiriku platsil esinesid lastele naabermaa teatrigrupp, orkester, klounid ja mustkunstnik. Foto paremas servas on näha kiige ja batuudi (ingl. trampoline) vahelist lõbustusimet.

*

Toompea esindustorni hakati tellingutega ümbritsema ja kilesse pakkima juba maikuus. Augusti keskpaigani kestvate remonditööde käigus, mida riigihanke võitja Restor on lubanud ära teha 1,69 miljoni krooni eest, vabastavad töömehed torni tsemendimördist, mis ei lase õhku läbi.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on Pika Hermanni torni tsementmördiga lapitud juba Eesti Vabariigis, kolmekümnendatel aastatel ja samuti Nõukogude ajal, kui ei olnud nii rangeid muinsuskaitse nõudeid. Selline mört mõjub aga paekivile hukutavalt, sest ei lase kivi korralikult hingata, mistõttu on torni müürid lagunema hakanud. Torni avariiseisundis olnud ülemine ots sai korda mõned aastad tagasi ning praegu seda enam ei puudutata. Ülejäänud osas kontrollivad töömehed torni seisukorda, raiuvad tsementmördi välja ning lapivad augud korralikult lubimördiga. Osa müürikahjustusi on kuni 40 sentimeetri sügavused, enamik küll väiksemad.

Töömehed võtsid näidiseid eri aegadel ja torni erinevates kohtades kasutatud mördisegudest, misjärel kultuuriväärtuste amet arutas, milline peaks olema kõige sobivam mort müüri lappimiseks. Põhitöö tornis käib käsitsi, kus vanad plommid tuleb lihtsalt müürist välja raiuda. See osa, mida ei raiuta, puhastatakse liivapritsiga.

Tsemendimördist on puhastatud ka Oleviste kiriku torn, kuid hoone alumise osa fassaadid alles ootavad renoveerimist. Niguliste kiriku tsemendikrohvi on kavas samuti lubikrohviga asendada.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus