Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets hoiatas Eestit eneserahulolu eest ETV24 (2)
Arvamus 09 Feb 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Ühelt poolt kiire majanduskasv, tubli tööhõive, innukas digitaliseerumine, teiselt poolt vilets tervis, suutmatus ohjeldada HIVi, puupüsti täis vanglad, kirjeldas Eesti olukorda professor Mati Heidmets.

Eesti viimaste aastate majanduskasv on muljetavaldav, kuid Euroopa Liidu kontekstis on Eesti aga endiselt vaeste klubi liige, kirjutas Tallinna Ülikooli professor Heidmets Postimehe arvamusloos.

"Võttes rikkuse mõõdupuuks SKT inimese kohta, asume ELi pingerea tagumises kolmandikus. Hoolimata sellest, et Eesti majandusvabadus ja konkurentsivõime on ELi kontekstis tublid, läheb tõsiseltvõetava rikkuseni veel aega," arvas professor.

Heidmetsa kinnitusel pakub varsti ilmuv "Eesti inimarengu aruanne 2006" võrdlusandmeid, kust selgub, et vähemalt kolme olulise näitaja järgi on Eesti praegu Euroopa Liidu punane latern - meeste oodatav eluiga on ELi madalaim, meil on kõige rohkem vange 100 000 elaniku kohta, meie HIVga nakatunute osa elanikkonnas on ELi suurim.

Heidmetsa sõnul on Eestile eriti tunnuslikud aga väga suured ühiskonnasisesed erinevused nii tervises kui oodatavas elueas. "Terviseuurija Anu Kasmeli andmetel on Eesti kõrgema haridusega naistel lootust elada koguni 19 aastat kauem kui vähese haridusega meestel. Nii suuri erinevusi ei ole üheski teises Euroopa riigis," kirjutas Heidmets.

Professori hinnangul on hämmastav olnud Eesti võimetus vastu astuda HIV/aidsi rünnakule. Hiljuti avaldatud Maailmapanga ÜRO sajandieesmärkide saavutamise analüüsis on Eesti ainus euroliidu riik, mille puhul seatud eesmärkide ( "HIV/aidsi levik on aastaks 2015 peatunud ning hakkab vähenema") täitmist ei peeta tõenäoliseks.

"Naljakal kombel oleme pea Euroopa viimased ka meeste-naiste võrdsuse tagamisel ning multikultuursuse omaksvõtmisel. Eesti meeste ja naiste palgaerinevus on Euroopa Liidu suurim, OECD soolise võrdsuse indeks asetab Eesti koos slovakkide ja meie Balti naabritega Euroopa kõige ebavõrdsemate riikide hulka," väitis professor.

"Me vajame suurt pilti, praegusest oluliselt adekvaatsemat enesekuvandit, mis haaraks nii Eesti elu eri tahke kui ka teadmist sellest, kuidas me maailma taustal välja paistame ja kuhu liigume," pakkus professor välja.

Toimetas Thomas Mell
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus