Suurlaagrite nähtamatud käed (11)
Eestlased Kanadas 09 Nov 2007 skm. Jaan LeppEWR
    Trüki   E-post   FB     
Skautidel ja gaididel on tavaks iga nelja aasta järel korraldada malevate poolt juhitavaid suurlaagreid. Skaut- ja gaidmalevad otsustasid oma 2006.a. aasta- ehk peakoosolekul korraldada suurlaagri Kotkajärvel 2008.a.

Koosolekul teatas suurlaagri juht ngdr. Tiina Paluoja, et eeltööd jätkuvad. Juhtkond on komplekteeritud; suurlaagrite vanemateks skm. Enn Kiilaspea ning gdr. Ene Lüdig, kes samaaegselt on ka malevate vanemad. Skautide poolt on suurlaagri juhtkonnas nskm. Veiko Parming suurlaagri juhi abina. Kuigi suurlaagil on oma juhtkond, on see siiski malevate laager, mille edukuse eest vastutavad malevate juhid oma staapidega.

USA-s tegutsevate malevate omapäraks on olnud, et malevate laagrite avamistel annavad maleva juhid oma malevad suurlaagri alluvusse. Laagri lõppedes tagastab laagri juhtkond malevad staapidele.

Suurlaagrite heaks omapäraks on, et nii laagri kavandamiseks kui tegevuse läbiviimiseks rakenduvad kõik malevas tegutsevad juhid. Nii teatas ka suurlaagri juht malevate AK-l, et juhtkonnas on kaastegevad juba ligi 50 juhti. See võib tunduda suure arvuna, kuid kui võrrelda eelnevate laagritega, siis suurlaagrite läbiviimiseks on rakendatud 80—90 täisajalist juhti.

Kuid laagritel on mitmed erinevad paled. Ühiskonnale on silmnähtav suurlaager kui üritus ning selle läbiviijad. Kanada malevate omapäraks on olnud, et laagrites rakendunud juhid tasuvad noortega võrdselt laagri makse.

Suurlaagri juhtkond tervikuna hoolitseb nädalase laagri tegevuse, korralduse, toitlustuse, turvalisuse, eeltööde jm. eest. Samas on ka südamesoov pakkuda noortele mitte üksnes huvitavat ja kasvatuslikku tegevust, vaid muuta iga laagriga paremaks laagris elamise heaolu. Nii on iga suurlaager andnud oma osa Kotkajärve heaks. Need on need nähtamatud käed — juhtide ja vanemate omad, kes talgute korras tulevad ja teevad laagrialad korda, kohandades elutingimusi ja hoolitsedes selle eest, et kõik töötaks ning laager oleks korrastatud. Skautluse üheks kasvatussihiks on nii oma elamise kui ümbruse hooldamine ning korrastamine. Et seda väärtust süvendada ja tiivustada, on vaja, et laager kui tervik on heas korras.

Vanemate huvi on oma laste heaolu eest hoolitseda ühtub laagri juhtkonna soovidega. Ühiste laagrialade korrastuse talgutöödega on suudetud igas laagris parandada elutingimusi. Koolipingist meenub õpitu — loodus ei salli tühjust. Jah, aastatega sirguvad puud jõulisemaks ning avarad laagrialad kasvavad tasapisi kinni; päikest varjutavad suurte puude võrad, puude alla kasvav värske võsa piirab õhuvoole — kõik tänu Muskoka jõulisele loodusele. Kui korrastustöid ette ei võeta, on kesksuvel laagriplatsid lämmatavalt rõsked ning palavad.

Siin on abiks olnud need suurlaagrite nähtamatud käed, mis hoolitsevad ning loovad meeldiva laagrimiljöö ning tegevusvõimalused. Iga suurlaagriga oleme kohandanud ja parandanud Kotkajärvet, igaks suurlaagriks paneme Kotkajärve pidurüüsse, ning iga suurlaager jätab skautlikult maha oma heateo järgnevatele kasutajatele.

Kui eelmistes kirjutistes käsitlesin Kotkajärvelt kadunut ning haihtunut, siis samas võime heameelel tõdeda, et eelnevate suurlaagrite skautlike heategude pärandused on leidnud uuendust ning täiendust. Iga laagrielaniku üheks tööks on oma eluruumi korrastus, täiendus ja uuendus. Ka „Muskoka“ suurlaager läheb selliselt vastu järgmisel aastal toimuvale, lootes nii vanemate kui ühiskonna toetusele.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus