Suri Boriss Jeltsin (1)
Arvamus 27 Apr 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Venemaa esimene president Boriss Jeltsin suri Moskva Keskkliinikumis 23. aprillil 76-aastasena südame seiskumise tagajärjel. Viimase välisreisi tegi ta kuu aega enne surma Jordaaniasse, kus ravis end Surnumere ääres ja käis Jordani jõe ääres Jeesuse Kristuse radadel.

Uudis Jeltsini surmast levis kulutulena üle maailma ning iga väljaanne ja internetiportaal pidas oma kohuseks temast kirjutada.

Jeltsin läks ajalukku mitte ainult vastuolulise isikuna, vaid eeskätt poliitikuna, kes hävitas kommunistliku riigikorra ja pani aluse demokraatiale.

Elukäik

Boriss Jeltsin sündis 1. veebruaril 1931. Tema vanaisa oli kuulutatud kulakuks ja ta isa istus kaks aastat vangis. Räägitakse, et ristsetel jätnud kohalik preester poisi nii kauaks vee alla, et too pidi peaaegu uppuma. Et ta aga sellest toibus, pandigi talle nimeks Boriss, mis tähendab vägilast.

1955. a lõpetas ta Uurali Polütehnilise Instituudi ehitusinsenerina. 1961. a omandatud parteipilet avas talle hiilgava karjääri. Aga just Jeltsin viis ellu keskkomitee käsu lammutada Ipatjevi maja Sverdlovskis, kus 1918. a oli hukatud terve tsaaripere. See must plekk jäi surmani tema südant vaevama.

1985. a sai temast Moskva parteijuht. 1987. a, just oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäeva eel, esines Jeltsin 10-minutise kõnega ja astus tagasi Moskva parteibossi kohalt, mis tuntud vene eksperdi Anne Applebaumi hinnangul oli Vene ajaloo pöördeliseks momendiks.

1989. a avas rahvasaadikute kongress Jeltsinile tee Vene ülemnõukogu esimehe kohale. 1990. a astus ta välja komparteist. (Pole siis ime, et kolmapäeval ignoreerisid Riigiduuma kommunistidest saadikud leinaseisakut.)

Järgnesid võidud Venemaa presidendivalimistel 1991. a ja 1966. Ta karjääri tumestas alkoholism.

1991. a augustiputshi päevil oli Jeltsin tõeline juht: mõistis hukka putshi, allutas endale armee ja keelustas kompartei.

1993. a surus ta jõuga maha kommunismimeelse ülemnõukogu katsele teda tagandada.

Võimu üleandmine endisele KGB ohvitserile Vladimir Putinile 31. detsembril 1999 üllatas ja shokeeris kogu maailma.

Jeltsiniga kohtunud eestlased iseloomustavad teda kompromissitu võitlejana. Napsitamiskirest hoolimata suutis ta N. Liidu lagundada, Venemaad ohjes hoida ja ka Eestit tunnustada. Eestlaste suhtes ei olnud ta kunagi pahatahtlik. Eesti on jaganud taasiseseisvuse aja jooksul ohtralt teenetemärke, kuid mitte Boriss Jeltsinile, kirjutab Igor Gräzin SL Õhtulehes ning meenutab, et kuulsad vene teisitimõtlejad Sahharov, Solzhenitsõn ning USA president Bush olid 1991. a Eesti iseseisvumise vastu. Jeltsinil olid selles küsimuses vastupidised seisukohad.


Suurejonelised matused

Venemaa mattis riikliku tseremooniaga, kümnete tuhandete inimeste osavõtul Boriss Jeltsini 25. aprillil. Lunastaja Kristuse peakatedraalis toimunud matusetalitusel. See Stalini ajal purustatud katedraal ehitati uuesti üles just Jeltsini ajal.

Matusel viibis paljude endiste ja praeguste riigijuhtide kõrval ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kelle osalemist hindas eesti press kõrgelt, kuna Jeltsini roll Eesti vabanemisel oli hindamatu.

Matusetalitust juhtisid paarkümmend vaimulikku. Pärast mitu tundi kestnud kirkutseremooniat saadeti presidendi surnukeha lafetil läbi pealinna tänavate Novodevitshje kalmistule, kus toimus privaatsem matusetalitus lähemate sugulaste ja kõrgete külaliste silme all.


Vigadest hoolimata

Jeltsin tegi kahtlemata juhina suuri vigu. Seda Venemaad, millest Jeltsin unistas ja mida ta ehitas, ei tulnud. Läks teisiti.

David Sutter nimetab 24. apr. Wall Street Journal’is i Jeltsinit „ N. Liidu põrmustanud revolutsiooni juhiks“, nentides samas, et tema katse rajada Venemaal demokraatiat kukkus läbi ja et teda ei mõistetud. Nüüd tekitas Jeltsini surm paljudes venelastes nostalgilisi mälestusi ja süütunnet.

Meenutagem siinkohal, et tal tuli üle võtta riigi juhtimine, kus 73 aasta vältel oli hüljatud moraalseid ja kristlikke väärtusi ega tehtud enam vahet hea ja kurja vahel. Kommunistlik ideoloogia kombineeritult totalitaarse rezhiimiga oli teinud aastakümnete jooksul oma hävitava töö.

On saatuse iroonia, et just Jeltsini poolt valitud järglane Vladimir Putin, kes nimetab N. Liidu kokkuvarisemist katastroofiks, on viinud Venemaa tagasi autoritaarsuse rüppe. Nii nimetasidki mitmed vaatlejad Jeltsini matust Vene demokraatia matuseks.

Ja ikkagi läheb Jeltsin ajalukku poliitikuna, kes tegi lõpu kommunistlikule rezhiimile ja pani aluse uuele ajastule Venemaal. „ Seda pärandit kannab ta edasi ka pärast surma, olles maetud kuulsate vene kirjanike ja kunstnike kõrvale Novodevitshje kalmistul, mitte kunagiste kommunistlike liidrite haudadega palistatud Kremli müüri äärde,“ kirjutab 25. aprilli Postimees.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus