Sõjahaudade kaitse seadus pälvis Vene poliitikute kriitika PM (1)
Kuumad uudised 10 Jan 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Sõjahaudade kaitse seaduse vastuvõtmist riigikogus taunis kolmapäeval mitu Vene riigiduuma liiget, samuti kritiseeris seda Venemaa ombudsman.

Riigiduuma väliskomitee juht Konstantin Kossatšov nimetas seadust rahvusäärmuslaste võiduks. «Ma hindan seda fakti äärmusnatsionalistlike jõudude võiduna seoses Eestis märtsis toimuvate parlamendivalimistega,» ütles Kossatšov agentuurile Interfaks.

Ta märkis, et kui Eesti president seadusele alla kirjutab ja see jõustub, antakse sellega juriidiline alus Tõnismäelt sõdurimonumendi mahavõtmiseks. «Igal juhul häiritakse ja rüvetatakse enam kui 70 000 Nõukogude sõjamehe mälestust, kes langesid Eesti vabastamisel natsiokupatsioonist,» väitis ta.

Kossatšov ütles, et valides võimaluste vahel muuta Tallinna kesklinnas trollipeatuse asukohta või mälestusmärk teisaldada, andsid radikaalsed Eesti poliitikud taas kord järele pead tõstvatele neonatslikele meeleoludele ning seda riigis, mis on tema sõnul niigi pälvinud tänapäeva Euroopas revanšismipisikust nakatunud riigi halva kuulsuse.

Kossatšov kinnitas, et sõjahaudade kaitse seadus tuleb kindlasti arutlusele duuma väliskomitees ning võimalik, et ka riigiduuma istungil.

Duuma väliskomitee esimene aseesimees Leonid Slutski ütles Interfaksile, et tema hinnangul läheb seadus vastuollu rahvusvaheliste demokraatlike normidega.

«See seadus, mille natsionalistlikud jõud suutsid kahjuks Eesti parlamendis läbi suruda, tallab jõhkralt jalge alla Euroopa Liidu normid,» leidis Slutski.

Ta tuletas meelde ka seda, et Moskvasse saabub Euroopa Nõukogu Parlamendiassamblee eesistuja René van der Linden, kellega kohtumisel kavatsevad Vene parlamentäärid tõstatada ka Eesti küsimuse

Slutski oli veendunud, et Vene pool reageerib veel kindlasti ka ametlikult Eestis vastu võetud seadusele. «Ma ei välista, et seda tehakse riigiduuma eriavalduse vormis,» ütles ta uudisteagentuurile.

Riigiduuma asespiiker Vladimir Žirinovski süüdistas Eestit aga nõukogude sümboolika vastu sõja alustamises, kuna Eesti on tema sõnul sisuliselt keelanud ka Nõukogude Liidu ordenite ja medalite kandmise.

Seaduse vastuvõtmist kritiseeris kolmapäeval ka Venemaa õigusvahemees Vladimir Lukin, kelle hinnangul on sümbolite muutmine väiklus ja konjunktuursus, mis ei too head kellelegi.

«Ma olen üldse mälestusmärkide puutumise vastu. Ajad muutuvad, aga momumendid kannavad meie ajalugu. Pealegi ei ole mälestusmärgid, mis puudutavad Teist maailmasõda, seotud ainult Eesti ajalooga,» ütles Lukin Interfaksile.

Lukin märkis, et mõistab hästi mõne eestlase kibestumust Nõukogude Liidu suhtes. «Kuid mulle ei meeldi, et see avaldub mingil paganlikul tasandil: näe, võtame mälestusmärgi maha ja probleem on lahendatud. Ei maksa ajalugu kohitseda, teda steriilseks teha,» lausus ta.

Kriitiline oli ka ühenduse Memoriaal tegevdirektor Jelena Žemkova, kelle sõnul on seadus inimvaenulik ja ka rassistlik.

Komitee Kodanlik Koostöö juht Svetlana Gannuškina nimetas aga Eesti võimude plaani lihtsalt häbiväärseks.

Fondi Poliitika president Vjatšeslav Nikonov avaldas samas lootust, et Eesti võimud ei hakka uue seaduse alusel pronkssõdurit siiski maha võtma, vastasel korral olevat tegupühaduseteotusega.

«Meil Borodino väljal on siiani prantslaste hauad,» märkis ta seejuures Interfaksile.

Eestis taunis seadust riigikokku pürgiva Konstitutsioonierakonna juht Andrei Zarenkov. «Seda laadi seadused on vesi paremradikaalide veskile,» ütles ta BNS-ile.

Tema sõnul sõltub nüüd kõik sellest, kelle kätesse kõnealune seadus satub, see võib osutuda ohtlikuks juriidiliseks instrumendiks, kui seda hakkavad rakendama need, kelle jaoks on isiklikud ambitsioonid tähtsamad kui sotsiaalsed probleemid.

«Vastuvõetud seaduse teine oht kätkeb selles, et sama teed võivad minna nende riikide parlamendid, kus võimul on radikaalid, näiteks Poola, Läti ja Gruusia. Ajaloo ümbervaatamise tendents võib Euroopat ideoloogiliselt põhjalikult muuta,» märkis Zarenkov.

Riigikogus kolmapäeval vastu võetud sõjahaudade kaitse seadus loob juriidilise aluse Tõnismäe pronkssõduri teisaldamiseks.

Genfi konventsioonist lähtuv seadus annab võimaluse ümber matta sõjas langenute säilmed ning teisaldada vastavad hauamonumendid ja -tähised, kui hauad asuvad ebasobivates kohtades või kui säilmete ümbermatmine on muul põhjusel avalikes huvides vajalik.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus