Sinine esmaspäev
Meelejahutus 21 Jan 2018 Vabarna VolliEWR
    Trüki   E-post   FB     
Huvitav eksju, kudas mõiste võib ühes kultuuris olla ühtemoodu arusaadud, teises, aga, noh, teisiti. Siin mandril on juttu olnud sinisest esmaspäevast, mis oli sel nädalal. Olevat aasta kurveim päev. Masendus olevat siis sügavaim, kas talve või muude põhjuste tõttu. Ameeriklased ju nimetavad kurbi laule sinisteks, neid laulsid alul mustad, hiljem juba valged. Vaata imet, sain rahvusvärvidki nii õigesse järjekorda!

Sest eestlastele tähendab sinine esmaspäev hoopis muud. Mõnel võib neid aastas isegi 52 olla. Pärast pühapäivast pillerkaart lõhub pea mis hull, pohmelus ei luba suurt teha, võetakse päev vabaks. Kuulsin, et punaste ajal olid haigelehed tuntud sinise lehe nime all – kas just selle tõttu, aga seos võib küll olemas olla.

See kassiahastus on ikke kole asi küll. Kuid omad vitsad, eks ole. Katzenjammer, nigu kämbud seda olukorda nimetavad, on seisund, millest saaks pääseda kui vaid ei võtaks. Kuid võtame. Kas sünnipäevalapse terviseks. Või pruutpaari auks. Mõnele pole vabandust vajagi. Kuid piire tuleb tunda, eriti piiritusega. Karla oskaks siin kena sõnade mängu kokku seada, nigu piiritus viib piirituseni. Mis ju oma korda tähendab olukorda, kus kõik on lubatud. Või segaduseni, kuna ei tea ju, mis piire tohib või ei tohi ületada sellises olukorras. Tulemuseks ikke Katzenjammer, kas vaimne või füüsiline, ei see loe.

Prantslastel omakorda on ka tore väljend. Neil juuksed valutavad hommikul, kui õhtul sai veinikeldrit liigtihti külastatud. Karvane lugu küll, eriti kui inglismanni kuulata. Tema usub, et järgmisel päeval pärast pummelungi saab seda sinist esmaspäeva vaid koerakarvaga eemale peletada. See tähendab, tolle koera, kes sind pures. Ja siis algab mõnel uus raund. Kui kruus õlut tuju tõstab, siis ehk mõni lisaks liiga enam ei tee. Pahatihti aga küll.

On sellega kuidas on, Euroopas saadakse asjast teisiti aru. Mõnd ajab kurbus küll kaevu, aga Ameerikas tohib seda vaid kord aastas enesele lubada. Ükski tohter ei kiidaks sellist lahendust heaks. Paljud teisedki. Vanasti sai ju seda võtmise kultuuri kuidagi mütologiseerida. Mäletan hästi noid Hollywoodi filme, kus pea iga tegelane päeva lõpus enesele paar pitsi kallas, et pingeid leevendada. Ju see kandus üle tavalisele jänkile.

Ei, arvan, et mulle see siinne definitsioon meeldib rohkem. Aastaaja süüks kurbuse ajamine on ehk odav asi, kuid mine tea, ehk seal terake tõtt taga kah. Vanasti oleks ütelnud, et poisid, selle peale lööme pokaalid kokku. Nüüd aga ei ole soovigi kasside, koerte ega teistega jännata.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Feb 25 2018 - igas kodus
Kooslaulmine EV100
Feb 25 2018 - Üle ilma Eesti kodudes
Kooslaulmine EV100
Mar 14 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus