Selge mõttega Eesti kodanikud PM (1)
Kuumad uudised 12 Mar 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Möödunud on 20 aastat Eesti Kongressi esimesest istungjärgust Estonia kontserdisaalis 11. ja 12. märtsil 1990. Eesti Kongressi valimised toimusid sama aasta vabariigi aastapäeval.

Kodanike komiteede liikumine ja Eesti Kongress põimisid rahva iseseisvustahte kokku õigusliku järjepidevuse ideega. Eesti Kongress oli vabade valimiste tulemusena kokku tulnud parlamentaarne kogu, mitte lihtsalt üks rahvaliikumine paljude teiste seas.

Arusaamine, et Eesti Vabariigi okupeerimine Nõukogude Liidu poolt oli ebaseaduslik ning vägivaldne liitmine ei kaotanud riiki õiguslikult, elas edasi Jüri Uluotsa ja Otto Tiefi valitsuse ja kõigi eksiilvalitsuste kaudu.

Elas ka seeläbi, et vaba läänemaailm ei tunnustanud Eesti inkorporeerimist Nõukogude Liitu. Ent tähelepanu väärivaim on asjaolu, et see mõte elas edasi Eesti Vabariigi kodanikes.

Mõte, et Eesti Vabariigi taastamise õigus on nimelt tema kodanikel, on poliitikas harvaesinevalt selge, sirgjooneline, loogiline. Sellele selgusele on ehitatud praegune Eesti Vabariik. Selle üle on põhjust rõõmu tunda.

Üleskutse kodanike üldiseks registreerumiseks ja vabadeks valimisteks Eesti kodanike esinduskogusse oli vaid aasta varem välja kuulutatud. Algatajatel ei olnud ei raha ega ka ligipääsu massimeediale. Sellest hoolimata lõid innukad inimesed üle maa kohalikke Eesti Kodanike Komiteesid.

Kõigest aastaga registreerus Eesti kodanikuna ligi 800 000 inimest (koos lastega) ja Eesti kodakondsuse taotlejana rohkem kui 60 000 inimest. Eesti Kongressi käis valimas 557 613 Eesti kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat.

Viimane on tähelepanuväärne fakt, mis näitab vägagi selgelt, et juba kodanike komiteede liikumise alguses ulatati lahkelt käsi kõigile Eesti elanikele, kes olid nõus Eesti Vabariigi taastamisega õigusliku järjepidevuse alusel. On põhjust olla tänulik kõigile osalejatele.

Homses Postimehe lisas Arvamus ja Kultuur (AK) kirjutab Trivimi Velliste lähemalt, kuidas tekkis idee koostada Eesti Vabariigi kodanike register ja valida Eesti Kongress.

Vikerraadio kodulehel on järelkuulatavad kolm väga huvitavat Eesti Kongressile pühendatud raadiosaadet «Reporteritund», mis kõlasid eetris 8., 9. ja 10. märtsil. Kümme aastat tagasi ilmus Eve Pärnaste toimetatud koguteos «Eesti Kongress. Siis ja praegu».

Lõpetuseks jääb üle ühineda Trivimi Velliste sooviga, et ka akadeemilised ajaloolased hakkaksid toonaseid sündmusi uurima. Mõistagi ilma viha ja eelistusteta, nagu soovitas Tacitus.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus