See, mida rääkis Kallas, Kraft või Lipstok riigikogu VEB-i komisjonis, jääb igaveseks saladuseks Postimehest (1)
Eestlased Eestis 13 Mar 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
13. märts 2015
Kadri Paas
ärileht.ee
 - pics/2015/03/44569_001.jpg
Siim Kallas
Foto: Jassu Hertsmann
http://arileht.delfi.ee/news/u...
Ärileht esitas riigikogule teabenõude VEB Fondi uurimiskomisjoni istungite helisalvestiste kuulamissooviga mitu nädalat tagasi. Esmalt vastas riigikogu kantselei, et Ärileht peaks välja valima, millist istungit soovitakse kuulata. Ärileht vastas seepeale, et soovib kuulata kõiki istungeid ja kõikide kutsutute küsitlemist.

Täna saatis riigikogu kantselei asedirektor Aaro Mõttus teabenõudele vastuse, milles muuhulgas ütleb, et "selgitanud välja Teie poolt soovitud Riigikogu VEB Fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjoni (edaspidi uurimiskomisjon) helisalvestised (edaspidi salvestised) ning kogunud ja analüüsinud salvestistega seotud teavet keeldub Riigikogu Kantselei Teie teabenõude täitmisest avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 23 lõike 1 punkti 1 ning lõike 2 punkti 3 alusel."

Küsitletud avameelitsesid?

"Salvestistel kajastuv teave hõlmab isikuandmeid (isikute kunagine tegevus, käitumine, kokkupuuted teiste isikutega jne). Salvestistel olevate isikuandmete avalikustamiseks puudub seaduslik alus ja nõusolekud. Kuna salvestistel olev teave on omavahel sisult seotud, nõuab avalikustamine nõusolekuid kõigilt puudutatud isikutelt. Uurimiskomisjon pidas istungeid kinnise ja usalduslikuna, kinnitades seda isikutele.

Isikud eeldasid, et said Riigikogu komisjoni kinnisel istungil rääkida usalduslikult ning nende räägitu ei saa salvestiste vahendusel avalikuks. Isikutelt usalduslikul alusel saadud isikuandmeid sisaldava teabe tagantjärele avalikustamine kahjustab oluliselt isikute õigusi. Ajakirjandusel on võimalik teema kohta teavet hankida isikuid vähemriivaval viisil, kasutades selleks nii Eesti Panga, Riigikontrolli ja Riigikogu veebilehel kui ka muudes teabekanalites avaldatud teavet.

Isikute privaatsusõigus, informatsioonilise enesemääramise õigus ja isikuandmete kaitse vajadus kaaluvad ajakirjandusliku huvi üles ka põhjusel, et pärast erinevate institutsioonide uurimisi on teema uudisväärtus kahanenud. Salvestistel olevale teabele kehtivad AvTS § 35 lõike 1 punktist 12 tulenevad juurdepääsupiirangud," kirjutab Mõttus.

Kantseleil ei ole aega avalikustamiseks

Mõttus lisab, et kuna salvestiste näol on tegemist asutusesiseselt adresseeritud registreerimisele mittekuuluvate töödokumentidega, siis ei ole salvestiste kohta arvestust peetud. "Teabenõude täitmine eeldab salvestiste välja selgitamist, üle kuulamist, vajalike juurdepääsupiirangute seadmist, Riigikohtu seisukohtadest lähtudes juurdepääsupiirangute seadmise otsustamiseks puudutatud isikute arvamuse ära kuulamist.

Teabenõudega soovitud salvestiste mahtu (50 kuulamist) ja salvestistest puudutatud isikute suurt arvu silmas pidades (mitte üksnes isikud, keda kuulati, vaid ka isikud, kelle kohta kuulamistel teavet anti) ei ole võimalik teabenõuet täita ilma asutuse töökorralduses muudatusi tegemata või teiste avalike ülesannete täitmisest loobumiseta. Sellest tulenevalt esineb alus teabenõude täitmisest keeldumiseks AvTS § 23 lõike 2 punkti 3 alusel," selgitas riigikogu kantselei asejuht.

2. märtsil, loetud tunnid pärast riigikogu valimistulemuste avalikustamist saatis riigikogu kantselei VEB Fondi uurimiskomisjonis käinud ja ütlusi andnud inimestele laiali pöördumise, kus päriti, kas asjaosalised on ikka nõus, et nende komisjonis väljaöeldu jõuaks avalikkuse ette.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus