Eesti Elu
Schengeni süsteemi õmblused kärisevad? (1)
Arvamus 20 May 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Möödunud nädalal tekitas Taani suurema shoki teatega, et riigi sadamates, lennujaamades ning maismaapiiridel Saksamaa ja Rootsiga taastatakse piirikontroll, mille põhjustena nimetati piiriülese kuritegevuse kasvu ja kodanike turvatunde tõstmist. Euroopa Komisjoni (EK) president José Manuel Barroso hoiatas Kopenhaagenit piirikontrolli taaskehtestamise eest ja nimetas seda illegaalseks sammuks. Ajutise, mitte aga alalise ja täieliku piirikontrolli kehtestamine Schengeni alasse kuuluvates riikides on lubatav, mida on ka sageli kasutatud.

Schengeni ala on oma nime saanud Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi ristumiskohas asuva samanimelise linna järgi, kus 5 Lääne-Euroopa riiki sõlmisid 1985. a lepingu, millega loobuti omavahelisest piirkontrollist. Schengeni ruumiga ühinesid seejärel paljud Euroopa riigid, Eestile avanes selleks võimalus 21. detsembril 2007. Lihtne ja mugav on Euroopas reisida vabalt ja bürokraatlike sekeldusteta.

Viimastel kuudel on aga Euroopas tekkinud kriitiline olukord seoses Itaaliasse saabunud nn Araabia kevade eest põgenenud immigrantide vooga. Itaalia valitsus on põgenikele andnud ajutised elamisload ja reisidokumendid ehk teisisõnu liikumisvabaduse kogu Schengeni alal, mis tekitab pingeid ja probleeme. Kuidas ohjeldada ja kontrollida ebaseaduslikku sisserännet?

Eesti Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants arvab, et lahenduseks oleks kogu Schengeni ala välispiiride valve tugevdamine, mitte aga iga üksiku riigi sisekontrolli taaskehtestamine, nagu Taani tahaks teha. Sellise Euroopa „tsitadelli“ rajamiseks vajatakse kiiresti tõhusaid meetmeid. Kes suudaks neid leida – kas Euroopa Parlament, Ülemkogu või mõni muu institutsioon? EK hiljutine €140-miljoniline abipakett Tuneesiale tingimusega, et viimane kontrolliks emigratsiooni oma piiridel, pole selleks muidugi piisav.

Immigrandid püüavad esmajoones pääseda suurematesse ja jõukamatesse riikidesse, kuid põgenikevoo paisudes võetakse ilmselt sihikule ka väiksemad Euroopa riigid. Majandus- ja finantskriisist toibuv Euroopa Liit seisab praegu silmitsi keeruliste probleemidega: Kreeka ja Portugal vajavad kiiresti rahalist abi. See paneb teistele liikmesriikidele üha suuremaid koormaid. Portugal tuleb abipakettide najal omadega ehk kuidagi toime, ent Kreeka olukord on päris lootusetu. Kui nüüd siia lisada veel migratsioonikriis, on igati loomulik, et riigid otsivad võimalusi oma kodanike kaitseks. Ilmselt seletub sellega ka asjaolu, et paljud maad on praeguste sündmuste ajel teinud järsu pöörde paremale. Populistlike, natsionalistlike ja isegi äärmuslik-parempoolsete parteide tõus on märgatav mitmes Euroopa riigis (Soome, Belgia, Holland, Prantsusmaa).

Schengeni ruum on aastate vältel olnud ideaalilähedane süsteem. Tekkinud kriis viitab nüüd piltlikult selle õmbluste kärisemisele. Loodetavasti leidub Euroopas ikka veel osavaid rätsepmeistreid, kes suudavad Schengeni kuube parandada ja kohendada-kohandada.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus