Rahvuslaste süüasi jätkub täistuuridel SI (4)
Kuumad uudised 21 Jun 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kaitsepolitsei ja prokuratuuri ühine rahvuslaste süüasi jätkub täistuuridel, eilse seisuga on selles esialgsetel andmetel juba 23 ülekuulatut.

Vähemalt üks ülekuulatuist ei ole käinud ühelgi kahtlustatavaks tunnistatud estofiili Risto Teinoneniga seotud koosviibimisel ega saa olla seotud süüdistusega, et Teinonen on teda koosviimistel Eesti Vabariiki õõnestavasse organisatsiooni värvanud. Tegu on teisipäeval üle lahe Tallinna sõitma sunnitud Soome firma juhiga, kes oli tellinud Teinonenilt ärialaseid tõlketöid.

Firmajuht kuulati Kaitsepolitseis üle Karistusseadustiku § 235 "Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus" lõige 1 tunnustel algatatud uurimises, kus kahtlustatakse, et Risto Teinonen on loonud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vähemalt kolmest isikust koosneva püsiva ühenduse ja tegeleb sellesse liikmete värbamisega. Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Heili Sepa väitel kavandavat Teinonen veel ka ühenduse militaarse tiiva väljaõpet laagrivormis.

Soome-eesti tõlketööde juhtum, aga ka muud samalaadi tähelepanekud on pannud Risto Teinoneni tõdema, et Kaitsepolitsei näol on Eestis tegu repressiivorganiga, kuna see takistab inimestel leiba teenida ja püüab purustada nende sotsiaalseid kontakte.

Konkreetselt Risto Teinonenilt on Kaitsepolitsei nõuks võtnud tema töökliendid peletada.

Eile pidi Teinonen tegema Tartu ja Riia firmade äriprojekti raames kaks tundi sünkroontõlget Riias, kuid Kaitsepolitsei teatas viimasel minutil, et ei anna talle sõiduks luba. Samuti võib oletada, et Tallinna-vintsutused korraldati Soome firma juhile sihiga peletada ta Teinonenilt uute tõlgete tellimisest eemale.

Risto Teinonen on sunnitud ka lahkuma töölt õigusabifirmas Legistum, kuna firma mainele mõjub seos süüasjaga halvasti.

Samal ajal püütakse rikkuda kahtlusaluse olmesuhteid. Ülekuulamiste seeriaga luuakse muljet, et parem ära ole Teinoneni sõber, muidu hakkab Kaitsepolitsei sind kimbutama. Ülekuulamistel on olnud õõnestav ühendus tagaplaanil, rohkem esitatakse küsimusi stiilis: „Mida arvate neegritest? Aga mida Teinonen neegritest arvab?”

Teinonen imestab, et teda tahetakse mitte konkreetsete süütegude, vaid hoiakute eest süüdi mõista. Lääne õigusruumis ei ole see mõeldav, ent Nõukogude Liidus oli see igapäevane asi.

„Millise paragrahvi alla saab minna see, mida Teinonen kellegi arvates arvab neegritest? Kas tasub selleks 23 inimest üle kuulata. Paistab, et tahetakse karistada selle eest, et keegi arvab, et mina arvan, et neeger on must,” imestab Teinonen Eesti õiguspraktika üle, olemata varem sellega tihedalt kokku puutunud.

Risto Teinonen leiab, et menetleja peaks endale meelde tuletama, et Karistusseadustiku § 310 “Ebaseaduslik süüdistuse esitamine” järgi on prokuröri poolt teadvalt süütule isikule süüdistuse esitamine keelatud, selle eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

„Prokuröri teadlikkuses, et kahtlustus on alusetu, ma siiski kindel ei ole, sest ei tunne tema ametioskusi,” märgib Teinonen, kuid tema meelest ei saa Kaitsepolitsei olla teadmatuses, et kahtlustus on alusetu.

Teinoneni meelest on vaja Kaitsepolitsei aastaraamatule edaspidi trükkida ka lisa või niššikonkurent – kapo poolt aasta jooksul toimunud õigusrikkumiste kogumik.

Risto Teinonen on lõpetanud Lundi ülikooli eesti ja soome filoloogina ning Tartu ülikooli juristina, samuti läbinud läti keele täiendõppe Stockholmi, Tartu ja Riia ülikoolis. Hetkel õpib Teinonen Tartu ülikoolis teoloogiat.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus