Raamatukogu avab peatselt taas uksed (2)
Eestlased Kanadas 31 Aug 2007 Alliki ArroEWR
    Trüki   E-post   FB     
Teisipäeval, 4. septembril avab Tartu College Estonian Studies Library taas oma uksed uueks hooajaks.

Oleme avatud teisipäeviti kell 12–5 pl ja reedeti kell 1-3.00 pl. Asume Tartu College’is, 310 Bloor St. W., sissepääas Madison Avenue’lt. Meie telefon on 416-925-9405. Ootame oma vanu sõpru ja ka uusi lugejaid.
Tutvustame alljärgnevalt uusi, suve jooksul saabunud raamatuid, millega tegime algust Eesti Elus # 34, 24.08.2007.

Koostaja Tiiu Allikvee. Tallinn. Aeg ja muutused. Kunst, 2006
Kaunis pildiraamat Tallinna muutumisest viimase saja aasta jooksul. Linn, milles elame oma igapäevast kiirustavat elu, mida imetleme ise ja mida näitame uhkelt turistidele – seesama läbinisti tuttavana tunduv linn oskab pakkuda rohkesti üllatusi. Kes teab, kus voolas Härjapea jõgi? Milline nägi välja esimene Balti jaama hoone? Mis oli enne Viru keskuse kohal?

Pildipaaril on kõrvuti vanal postkaardil kujutatud vaade ja foto sellestsamast kohast, nagu see on praegu. Miski on lõplikult kadunud, mõndagi on tundmatuseni muudetud, kogu aeg sünnib midagi uut. Ja samas kõrval mõni paik, kus aeg oleks nagu seisma jäänud: miski pole muutunud... Igal tänaval, igal majal on ka oma lugu, mis kirjas pildipaari juures. Vaata ja imesta.

Suurepärane kingitus heale sõbrale. Ja kui jätkub pealehakkamist, siis võtke raamat näppu ja minge üheskoos vaatama ja imestama.

Orcutt Frost Bering: Vene impeeriumi teenistuses Ameerikat avastamas. Kunst, 2006
Taanlane Vitus Jonassen Bering (1681-1741) on üks kuulsamaid maadeuurijaid ajavahemikus, mis jääb Kolumbuse ja James Cooki meresõitude vahele. Ta juhtis Vene keisririigi teenistuses jäistel meredel kahte Kamtshatka-ekspeditsiooni, mis hõlmasid suurema osa ta täiskasvanuelust ja tõid lõpuks ka surma. Nende seikluslike ja ohtuderohkete retkedega tundmatutes vetes avardati Peeter Suure impeeriumit Siberist kuni Põhja-Ameerikani, pandi alus sealse geograafia uurimisele ning avati Vaikse ookeani loodeosas uus, Euroopa kaubanduse ja asustuse ajastu.


Maimu Berg, Jüri Ehlvest, Ain Kaalep, Janika Kronberg, Jaan Kross, Eeva Park, Mati Sirkel, Triin Soomets, Tõnu Õnnepalu, Ervin Õunapuu. Teise peeglis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006
Mida arvatakse Eestis Saksamaast ja saksa kirjandusest? Milliseid ärgitusi on saanud eesti kirjanikud saksa kultuuriruumist? Kuidas on nad suhelnud pika, tänaseks peaaegu möödanikuks saanud eesti-saksa kultuurivahetuse ajalooga?

Siin avaldatud eesti kirjanike mõtisklused ja lühilood ei peegelda ühe või teise teose tõlkimist või lugemisest saadud mõjutusi, vaid isiklike kokkupuudete ja oma kogemuse pinnalt lähtuvat enese äratundmist teise kultuuri peeglis, laenatu „kodustamist“, võõra omaks muutmist. Samuti osutavad nad seostele, mis nii kaasaegse saksa kultuuri/kirjanduse retseptsiooni kui ka päritolu ja ajaloo kaudu lähendavad meid, eestlasi, sakslastele.

Aleksei Peterson. Eesti maarahva elust XIX sajandil. Atlex, 2006
Raamat esivanemate elust enam kui 100 aasta eest: 19. saj II poolest kuni 20. saj alguskümnenditeni. Toona oli tegu maarahvaga sõna otseses mõttes. Elu hakkas suuremal määral muutuma alates 19. saj II poolest, kui maarahvas sai mõisnike meelevalla alt priiks. Teoorjus asendati raharendiga ning talumehed hakkasid talusid vabaks ostma. Talupoegade maaviljelus oli üsna ürgne veel kuni 20. saj alguseni. See põhines kogemustel ning esivanematelt päritud tarkustel.

Autor on raamatu koostamisel tuginenud korrespondentide teadetele-andmetele, mis on saadetud 75 aasta jooksul Eesti Rahva Muuseumi (ERM) käsikirjalisse kogusse. A. Peterson oli aastail 1958–1992 ERM-i direktor. Ta on avaldanud üle 100 uurimuse ERM-i ajaloost, taluehitiste ajaloost, hõimurahvaste materiaalsest kultuurist, sh eriti põllundust käsitlevaid etnoloogilisi uurimusi.

Eesti Keele Instituut. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006: Kirjakeele normi alus. Eesti Keele Sihtasutus, 2006
Kirjakeele sõnaraamat, mis hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara.

Tänapäeva keele sõnaraamat, mis hõlmab keelt, mida me praegu räägime ja kirjutame, XXI sajandi alguse keelt.

Suunav ja soovitav sõnaraamat, mille autorid mitte ainult ei kirjelda keelendeid, vaid ka hindavad: mis on hea ja mis halb keel.

Eesti Keele Instituudis valminud ÕS 2006 on „Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999“ uuendatud väljaanne, kuhu märksõnadeks ja sõnaartiklitesse on lisatud ligi 5000 sõna, täiendatud sõnaseletusi ja täpsustatud märgendeid.

Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu ja Maire Raadik.
Oma- ja võõrkohanimesid aitab kasutada Peeter Pälli koostatud kohanimevalimik.

Margit Kilumets. Ita Ever: elu suuruses. Ajakirjade Kirjastus, 2006
Autor Margit Kilumets pole võtnud teatriloolase kohustust üksipulgi lahata armastatud näitlejanna teatri-, filmi- ja telerolle. Pigem on see raamat Ita Everist kui kolleegist, naisest, emast, vanaemast koos rohke pildimaterjaliga. Ever ise tunnistab, et pole kunagi varem olnud nii avameelne. Autori meelest on aga Ita-nimelise piltmõistatuse kokkupanekust kujunenud tema senise ajakirjanikukarjääri suurim väljakutse. See töö on olnud... priima!, kui kasutada näitlejanna enda lemmikväljendit.


Rein Veidemann. Isiku tunnistus. SE&JS, 2006

Kas romantilisel hingel on kohta 21. sajandil? Minevik meis ja meie minevikus? Milles on olemise mõte? Mida tähendab olla eestlane?
Neile küsimustele otsitakse vastust selles raamatus.[/B]


Ülle Ulla. Terpsichore tiiva all. Kunst, 2003
Ülle Ulla, eesti üks tuntumaid ja omanäolisemaid balletitantsijaid, heidab oma mälestusteraamatus tagasipilgu oma elule ja loomingule, kujunemisele nii inimesena kui tantsijana. Mitmekülgse kunstnikuna, kes on esinenud balleti- ja draamalaval, tantsinud revüüteatris ning tegutsenud tantsupedagoogina, on ta kokku puutunud paljude tuntud lavastajate, tantsijate ja näitlejatega, elades kaasa teatri teisenemisele poolsajandi jooksul.

„Terpsichore tiiva alla“ on kogutud meenutused lapsepõlvekodust ja kooliteest, teatritööst, suhetest kolleegide ja lähedaste inimestega ning mõtted aegade ja inimeste muutumisest aastakümnete vältel. Raamat on illustreeritud enam kui 100 fotoga.


Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561. Olion, 2006
J. Renneri „Liivimaa ajalugu “ pole Eesti ajaloo tundmaõppijale sugugi väiksema tähendusega kui tema kuulsa kaasaegse Russowi juba tolle eluajal kolmes trükis ilmunud ajaraamat. 1556. a toimunud Liivimaa kodusõja järel lahvatas 1558. a. Vene-Liivi sõda, mis põhjalikult muutis kogu Eesti ajalookäiku. Nende sõjasündmuste põhjaliku ja laialdase kajastamise kõrval sisaldab Renneri kroonika ka üllatavalt palju koduloolist teavet, materjali linnuste ja mõisate uurijaile, andmeid omaaegse relvastuse kohta ja palju muud, mida seni on arvestatud ilmselt ebapiisaval määral. On tähendusrikas, et hoolimata 450-aastasest vanusest kõlab krooniku hoiatus moskoviitide eest ajakohaselt ka tänapäeva maailmas.

TC raamatukogu avab taas uksed
Kui Tartu College Estonian Studies laenuraamatukogu avab 4. septembril kell 12 uueks hooajaks uksed, siis on lugejatel võimalus kohapeal, raamatukogu kompuutril, otsida soovitavat raamatut täpsemalt kui varem, näit. autori, pealkirja, märksõna, kirjastuse, seeria jne. kaudu. Võib näiteks ka leida, millistel teostel on ingliskeelsed kokkuvõtted või paralleeltekst võõrkeeles. Seda võimaldab meie raamatukogu liitumine Tartu Instituudi Arhiivi poolt kasutatava InMagic andmebaasiga. Kahjuks ei ole InMagic praegu
kasutatav interneti kaudu kodudest. Interneti kaudu on aga endiselt võimalik juurdepääs raamatute nimekirjale, mis on organiseeritud üldiste teemade kaupa ning asub Eesti Elu veebileheküljel www.eesti.ca klikkides vasakul
serval asuvat raamatukogu logot.Kolmapäeval, 22. augustil, toimus raamatukogu vabatahtlike tutvumine uue
Inmagic andmebaasi kasutamisega.
 
    Trüki   E-post   FB     
15 Jan 2018 16:16
ESTO 2019 logo valitud. PDF, EST, ENG
15 Jan 2018 15:48
Ansambel Estonian Voices tegi USA debüüdi PM
15 Jan 2018 15:24
ESTO 2019 logo JPG versioonis
15 Jan 2018 10:51
2017.11.07 - Mõtleme taas TTV
14 Jan 2018 22:01
Suurepärane! Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit alustasid Australian Openit ilusate võitudega DELFI
14 Jan 2018 20:55
Paavo Järvi viib EV100 pidustused Euroopa kuulsamatesse kontserdimajadesse PM
14 Jan 2018 20:31
Fotod: Ämaris maandus 12 USA hävituslennukit DELFI
14 Jan 2018 20:16
Eesti Rahva Muuseum ja Väliseesti Muuseum koguvad ESTO-ainelist materjali. Eesti Elu
14 Jan 2018 20:03
Trumpi paar viimast nädalat, millest meedia ei räägi. FB (2)
14 Jan 2018 11:36
Utria dessandi võitis Scoutspataljoni võistkond ERR
14 Jan 2018 11:31
Miks arvab kaitseväe järgmine juhataja Martin Herem, et naistele pole kohustuslik ajateenistus vajalik? DELFI
14 Jan 2018 11:05
“Räägime asjast” 14.01.2018 by Raadiosaade "Räägime asjast"
14 Jan 2018 10:49
Life is so beautiful Estonian Life
14 Jan 2018 10:46
Eesti Suusapäev 2018 - ESTO Ski Day 2018 Estonian Life
13 Jan 2018 20:18
Shareholders Requisition a Meeting of Estonian House Limited EWR, Estonian Life (10)
13 Jan 2018 16:23
Raamat: Eesti juurtega riskikapitalist Steve Jurvetson korraldas alko-, narko- ja seksiküllaseid pidusid Silicon Valley IT-tuusadele
13 Jan 2018 15:01
Toronto eesti skaudid ja gaidid trotsisid külma ilma aasta esimesel koondusel uisuväljal. EWR. Eesti Elu
13 Jan 2018 10:18
Eesti Elu Juhtkiri 2 2018 Nemtsovi ei ole unustatud
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus