Presidendivalimised annavad endast üha rohkem märku (3)
Eestlased Eestis 31 Mar 2006 Üllas Linder, ValgaEWR
    Trüki   E-post   FB     
President Lennart Meri matused on möödas. Elu ei katke ka väga hinnatud inimeste lahkumisel. Soovida jääb vaid, et tõuseks esile uusi väärt mehi ja naisi.

Lennart Meri surma ja matuste vahel saime teada esimesed presidendikandidaadid. Valimised on ju juba sügisel.

Lennart Meri pärand

Lennart Merile oli antud terav mõistus, aga ka vajalikud tingimused arenemiseks. Ta kasvas Eesti diplomaadi peres, sai lapsena välismaal õppides suhu võõrkeeled. Tõsi, järgnes küüditamine, aga küllap seegi arendas teda. Hilisem kirjaniku- ja filmimeheamet pani Lennart Meri tegelema eestlaste ja teiste rahvaste saatusega, õpetas teda suhtlema ja end väljendama.

Palju on räägitud Lennart Meri ettearvamatust käitumisest. Ei tea, kas edaspidi on midagi niisugust enam vaja. Kui Lennart Meri alustas välisministrina, polnud Eesti veel iseseisev. Kui ta oli juba president, ei võetud Eestit ikka veel tõsiselt. Niisuguses olukorras oli vaja poliitikut, kes oma olemusega teistest erineb, erilist tähelepanu tõmbab.

Nüüd on Eesti tunnustatud, tema riigipeaga suhtlemise määrab suuresti protokoll. Muidugi ei saa ainult sellele lootma jääda, vaid president peab olema tõeline isiksus ja tipp-poliitik. Lennart Meri on jätnud väga tugeva eeskuju.

Arnold Rüütli kaks nägu

Arnold Rüütlit on sarjatud kui endist tippkommunisti. Kahtlemata oli ta seda. Aga rahva hulgas sai ta populaarseks alles pärast 16. novembrit 1988, kui ta kaitses Moskvas Eesti suveräänsusdeklaratsiooni. Mõtelgem, mis oleks saanud siis, kui ülemnõukogu eesotsas oleks olnud mõni Arnold Rüütli eelkäijatest – Käbin, Vader või Müürisepp?

Arnold Rüütli osa ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühise keele leidmisel on tunnustanud näiteks Tunne Kelam. Nii on Arnold Rüütlil ka teine nägu – ta osales reaalselt Nõukogude Liidu lammutamises. Millist pilti Eesti Vabariigi presidendist on eestlastel kasulikum levitada?

Valitsejate suur häda on ikka rahvast eemaldumine. Arnold Rüütli üks eripärasid on see, et ta on suutnud leida usalduse nende seas, kelle hulka ta tegelikult ei kuulu. Teda pooldavad vähese haridusega ja vaesed inimesed. Huvitav, et väheharitute esindajal ja tema abikaasal on mõlemal doktorikraad. Viletsa sissetulekuga inimeste esindaja on alati saanud head palka ja suutnud hoiduda elu hammasrataste vahele jäämisest. Silmapaistmatute ja jõuetute esindaja on alati töötanud juhtivatel ametikohtadel.

Muidugi on Arnold Rüütel juba vana presidendi pidevat pinget nõudva töö jaoks. Laskem tal siis pensionile minna – väärikalt, nagu presidendile kohane, mitte talle järele haukudes ja urisedes, nagu Eestis kombeks.

Kes on järgmine president?

Riigikogu viis erakonda on kokku leppinud, et igaüks neist esitab kolm presidendikandidaati, kelle hulgast üritatakse leida üks ühine, et president Riigikogus ära valida. Esimesena esitas kandidaadid Reformierakond. Kõige rohkem äratas nendest tähelepanu Toomas Hendrik Ilves. Ta esitles end Lennart Meri soosikuna ja alustas väga efektselt kampaaniat.
Kas Toomas Hendrik Ilvesest saab Eesti president? Sel pildil näeme teda Lennart Meri matuserongkäigus. Foto: Peeter Langovits, Postimees, 28.03.
  - pics/2006/12918_1.jpg
Kas Toomas Hendrik Ilvesest saab Eesti president? Sel pildil näeme teda Lennart Meri matuserongkäigus. Foto: Peeter Langovits, Postimees, 28.03.

Siiski ei saa Toomas Hendrik Ilvest veel järgmiseks presidendiks pidada. Europarlamendi valimised näitasid küll tema suurt populaarsust, aga sinna valiti ta just sellepärast, et ta elu läänes tunneb. Talle kui presidendikandidaadile heidetakse juba ette, et ta tunneb elu Eestis liiga vähe.

Võib veel ilmuda mõni „mees metsast“, keda me praegu veel arvatagi ei oska. Vahepeal tehti suurt kära ja nõuti Arnold Rüütlilt otsust uuesti kandideerimise kohta. Hea, et kandidaate juba nüüd esitatakse. Ei tahaks, et presidendiks valitaks mõni niisugune arglik mees või naine, kes „metsast“ alles siis julgeb välja tulla, kui senine president eest ära on läinud.

Kes valib presidendi?

1992. aasta presidendivalimiste esimeses voorus rahvahääletusel võitis Arnold Rüütel selgelt Lennart Meri ja Rein Taagepera ees. Rahvarinde (Edgar Savisaare) kandidaat Taagepera võttis Rüütlilt mõned vajalikud protsendid ja presidendikoha. Teises voorus võitis Riigikogus Lennart Meri. 2001. aastal võitis valimiskogus Arnold Rüütel. Otsustavaks sai talle Keskerakonna (Edgar Savisaare) toetus.

Nii on Edgar Savisaar pannud paika kaks presidenti. Esimene oli populaarne poliitikute seas ja välismaal, teine lihtrahva hulgas. Ka sel sügisel Riigikogus presidenti valides ei tulda toime Keskerakonna häälteta. Ehk paneb Edgar Savisaar nüüd ametisse niisuguse inimese, kellega kõik rahul on?
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus