PLP ehk Paeda-Lavrovi pakt (1)
Eestlased Eestis 17 Jan 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2014/01/41195_001.jpg



Riigi tekke või muu poliitilise muutusega kaasneb tavaliselt ka piiriküsimus naaber- või lähiriikidega. Eestil kui tänasel euroliiduvabariigil on neiks de ivre:
1) 1 naaberliiduvabariik - Latvija/Läti,
2) 2 lähiliiduvabariiki - Sverige/Rootsi ja Suomi/Soome,
3) 2 naaberriiki - Rossija/Venemaa ja 1920.a Eesti vabariik ehk Narvataguse ja Petserimaa.
*Vahemärkus: kuna roomaladinas puudusid tähed J ja U, siis kasutan nende asemel algupäraseid I ja V.

Piirisuhted erinevate riikidega:
1. Rootsiga: riigipiir puudub, on majandusveepiir Läänemerel.
2. Soomega: riigipiir puudub, on majandusveepiir Läänemerel ja Soome lahel.
3. Lätiga: on riigipiir Liivi lahel ja maismaal.
4.1. Narvatagusega: on riigipiir Narva lahel, Narva jõel, Narva veehoidlal ja Peipsi järvel, seega ainult veepiir.
4.2. Petserimaaga: on riigipiir Pihkva järvel ja maismaal.
5. Venemaaga: on riigipiir Soome lahel, Peipsi järvel ja Lämmijärvel. Seega Venemaaga Eesti euroliiduvabariigil de ivre maismaapiir puudub.

Põhjendus:
Kui 1920.a Tartu rahulepinguga tunnistas Venemaa Eesti iseseisvust ning seega ka kestvat õigust iseseisvusele, siis koos sellega said samasuguse õiguse ka 1920.a Eesti vabariigi osad, sealhulgas ka Narvataguse ja Petserimaa. Ehkki NSVL kallaletung Eesti vabariigile 1940.a tühistas Tartu rahulepingus sätestatud sõjalõpetamise sätte, ei tühistanud see riikidevahelisele õigusele alluvat Eesti vabariigi ja selle osade õigust iseseisvusele nagu ka piirimääratlust.

2003.a rahvahääletusel (14.09.) otsustasid ENSV järglasest Eesti vabariigi hääletanud suhtega 2:1 astuda Euroopa liitu ning tunnistada oma maa-alal (45228:47549 = 95,12% 1920.a Eesti vabariigist) ülemaks Euroopa liidu õigusürikud, mis sisuliselt tähendas ka iseseisvusest loobumist.

Rahvahääletuse tulemus jõustus 14.12.2003. ning vormistus liiduvabariigistumisena 01.05.2004. Seejuures Venemaa poolt tänaseni hõivatud Narvataguse ja Petserimaa Eesti vabariigi kodanikele 1940.a seisuga ja/või nende õigusjärglastele rahvahääletust ei pakutud ega nõutud
kasvõi vormikohaselt. Sellest saab ainujäreldada, et ENSV järglasest Eesti vabariik astus välja ka 1920.a Eesti vabariigist, jättes selle nimetuse de ivre kandmise ainuõiguse okupeeritud Narvatagusele ja Petserimaale.
Kinnitanud on seda ka ENSV järglasest Eesti vabariigi põhiseadusevastaselt valitud riigikogude ja valitsuste senine tegevus.

Kokkuvõttes on Eesti euroliiduvabriigil ning Europa liidul meie alal de ivre riigipiir mitte ainult Venemaaga, vaid ka Narvataguse ja Petserimaaga. Et Euroopa liit ja Venemaa peavad de ivre seisundist ehk riikidevahelisest õigusest
ülemaks de facto seisundit ehk toorest jõudu on omaette küsimus, mis pole aga käesoleva kirjutise eesmärgiks.

Piirilepingu kaheks oluliseks osaks on tavaliselt õiguslik-poliitiline ja tehniline osa. Esimene määratleb piirimääramise ja lepingupoolte õiguslikud alused, tehniline ehk kaardistamis- ja rakendamisosa aga sätestab piiri kulgemise.

Järgnevalt kirjeldan põhjalikumalt küll tehnilist piiri kulgemist, ent õiguslikult aluselt lähtudes ainult riigipiiri Venemaaga (Soome lahel, Peipsi järvel ja Lämmijärvel). Vaatlen kavandatavate piiripunktide asukohtade vastavust Ühinenud riikide (meil: ÜRO) mereõiguses sätestatud võrdkauguste põhimõttele ja sellele mittevastavusel veealade pindalade erinevust lepingupoolte kasuks või kahjuks.

Lugu täies pikkuses siit - PDF
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus