Pinged riigikontrolöri kandidatuuri ümber (1)
Eestlased Eestis 21 Dec 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Sel nädalal lahvatas Eestis uus poliitiline skandaal, kui Riigikogu lükkas 18. detsembri hääletusel tagasi president Toomas Hendrik Ilvese esitatud õiguskantsleri kandidaadi Allar Jõksi jätkamise oma ametis järgmise 7 aasta jooksul. Jõksi toetas salajasel hääletusel 36 riigikogu liiget, vastu oli 56. Allar Jõksi ametiaeg lõppeb 6. märtsil 2008. Jõksi jätkamist pooldasid Isamaa ja Res Publica Liit, Rahvaliit, Rohelised ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond; vastu olid Kesk- ja Reformierakond.

Enne hääletust said sõna fraktsioonide esindajad. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on Jõks teinud oma tööd nii, nagu põhiseadus seda nõuab ja nagu ta seda ametipostile asudes lubas. Ka roheliste esindaja Marek Strandbergi arvates on Jõks hästi oma tööd teinud. Rahvaliidu esimehe Jaanus Marrandi kinnitusel polnud Jõksi väljavahetamiseks mingit põhjust, kuna õiguskantsler on siiani oma tööga suurepäraselt toime tulnud.

Reformierakondlane Hanno Pevkur toonitas aga oma kõnes, et Allar Jõksil on nii plusse kui ka miinuseid mh see, Jõksi käitumine olevat sageli etteaimatav. Ka polevat Jõks oma ametiajal esitanud piisavalt ettepanekuid seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ettekandeid olla Jõksil samuti liiga vähe olnud.

Reformierakond ja Keskerakond teatasid juba varem, et sooviksid kõnealusel positsioonil näha hoopis hea mainega riigiõiguse spetsialisti Ülle Madiset. Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Peep Aru hinnangul sai Allar Jõksile saatuslikuks liigne populism ja tugevamate kandidaatide silmapiiril olek.

Mis saab edasi? Kai Kalamees ja Tuuli Koch kirjutavad 19. dets. Postimehes, et suurparteid võivad nüüd panna president Ilvese sundseisu ja nendivad, et „presidendi soosiku Allar Jõksi mahahääletamine riigikogus on märk Kadrioru ja Toompea vastasseisust, mis võib süveneda, kui Reformierakond ja Keskerakond ei tagane oma lemmiku, Ülle Madise kandidatuurist“.

President lubas vahetult pärast Jõksi läbikukutamist, et esitab ta peagi uue kandidaadi. Küsimus on, kas president riskib uut kandidaati esitada praeguses olukorras. Keskerakondlase Evelyn Sepa sõnul on tänases seisus tark mitte pakkuda välja ühtegi nime.

Kahe suurpartei õlitatult toiminud ühisrinne murendab analüütikute arvates jõudsalt koalitsiooni. „Võimuliidu tervisele see kindlasti hästi ei mõju, et Keskerakonna ja Reformierakonna hääletusmasin töötas täiel aurul,“ ütles Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar, kuid lisas, et siiski pole praegu tegemist katastroofiga.

Ametist lahkuv õiguskantsler Jõks möönis, et tegemist oli rahva poolt valitud parlamendi otsusega. „See oli hinnang minu ja õiguskantsleri kantselei tööle ning hääletus näitas usaldamatust minu vastu,“ ütles Jõks ning tunnistas, et on osaliselt kriitikaga nõus.

Postimehe 19. dets. juhtkirjas tõdetakse, et Riigikogu näitas kõnealusel hääletusel muskleid ja väljendatakse lootust, et uue õiguskantsleri otsingud ei hakka venima. Ajalehe hinnangul toimis president Ilves Jõksi kandidatuuri esitades kiirustades, lootes ilmselt, et erakonnad peavad sellega leppima kui sündinud faktiga. Samas analüüsitakse Jõksile esitatud süüdistusi populismi osas ja küsitakse: „ Kui Allar Jõks on olnud populistlik, siis missugused on olnud erakonnad?“

Kokkuvõttes leitakse, et Eesti on parlamentaarne vabariik ja riigikogu negatiivne otsus ei tähenda veel veel poliitilist kriisi. Juhtkirjas sisaldub ka soovitus, et erakonnad ja president peaksid lähitulevikus tegema tõhusamat tööd, et riigile uus õiguskantsler leida mitte ainult välispoliitikat, vaid ka riigi sisemist rahu silmas pidades. (Eestis pressis ilmunu põhjal EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus