Pakaseline talvepäev sõpruse ja küünalde soojuses (2)
Eestlased Kanadas 15 Feb 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Mis see oli, mis tõi pühapäeval, 4. veebruaril nii suure hulga naisi eesti kogukonna akadeemilisest perest Tartu College’i? Mõned arvasid, et huvitav teema – „naiste tavaelu laias maailmas“, aga võibolla mälestused eelmistest toredatest küünlapäevadest, või hoopis lihtne soov omavaheliseks koosviibimiseks päeval, mil mehed vaatasid „Superbowl’i“? Meid oli kindlasti üle saja, sest saali tuli laudu ja toole juurde panna. Esimene tund mööduski omavahelises jutlemises ja janu kustutamises, millele järgnes ühise foto tegemine.

Tänavu oli Küünlapäeva korraldajaks korp! Amicitia. Amicad olid hiiglasuurt vaeva näinud. Fuajeesse oli välja pandud ilmatu hulk kõikvõimalike maade rahvariides nukukesi. Kavad olid teemakohased ja stiilsed, suures saalis hõrgutiste ja küünaldega kaetud lauad, „laval“ mannekeenid mitmesugustes autentsetes kostüümides – india, moslemi, jaapani, aafrika jne.

Küünalde süütamise tseremoonia on alati eriliselt kaunis ning loob hubase ja piduliku meeleolu. Seda tegid Amicitia rebased, kaasates teiste organisatsioonide esindajaid. Sisenes süüdatud küünalde rongkäik ning ükshaaval süttisid küünlad laudadel ja küünaldemeri „Tartu“ sildi all saali tagaseinas. Seda tseremooniat saatis Amicitia vil! Kaili Maimets flöödil paari Bachi palaga. Muusika süvendas efekti ja andis rituaalile maagilise võlu.

Vil! Heili Orav, korp! Amicitia esinaine, tervitas kokkutulnuid. Heili rääkis sellest ammusest traditsioonist, mis on kestnud juba 47 aastat. Naised tulevad kokku ja kuulavad ettekandeid väga huvitavatelt aladelt, mis puudutavad tavaliselt naisi ja nende elu. Ta mainis, et see on päev, mil pühitsetakse ka omavahelist sõprust, luuakse uusi sidemeid, et „oleks rohkem õlgasid, milledele toetuda“.

Algas rännak mööda laia maailma. Aafrika kontinent oli esimeseks peatuskohaks. Korp! Fidentia vil! Tamara Norheim-Lehela koos tütre Tiinaga esitas huvitava presentatsiooni Gambia naiste elust-olust. Tamara tütar Linda viibis mitu aastat oma perega selles Aafrika väikseimas riigis ning tema tähelepanekutest ja haruldastest piltidest oligi ettekanne kokku pandud. Tutvusime Gambia tavaelu mitmekülgsete tahkudega – religiooni (enamuses moslem), pere ja kodu, naiste tööde ja tegemistega, koolituse ja vaba aja veetmisega.

Nagu arvata võib, on naiste elu Gambias päris raske. Kõik õigused on meeste käes, naised abielluvad noorelt, nende koolitusele ei panda rõhku, teevad tööd kodus ja põldudel. Huvitav oli see, et naised on ise uskuma hakanud, et nad on alamad olevused. Arvukad väljapanekud Gambiast toodud suveniiridest jm. tutvustasid lähemalt kohalike naiste käsitööoskusi ja armastust ilu vastu.

Järgmine peatus oli India subkontinendil. Korp! Indla esitas vil! Andrea Hermanni kirjutatud ja lavastatud lühinäidendi India kosjakommetest ja vana ning uue mõtlemisviisi kokkupõrgetest. Abiellumiseas ilus ja haritud tütar (Marianne Pettinen) on armunud Kanadast Indias viibivasse noormehesse (Rutt Veskimets). Tütre isa (Liisa Soots) on aga välja valinud kaks meest, üks kauge sugulane ja igati sobiv (Diana Kulpa) ja teine, väga rikas ja tähtis mees (Andrea Herrmann), kes pole tütrest eriti huvitatud, küll aga selle kaasavarast. Väike vandenõu, millesse segatud nii tütar kui ema (Diana Kulpa), kus Kanada noormees maskeerib end hinduks ning palub tütre kätt, lahendab soodsalt keerulise olukorra. Näidendi tekstist koorus huvitavaid fakte India naiste traditsioonilisest elust ja kommetest. Jäi kõlama haritud naiste soov läänelikuma ja vabama elu järele.

Innuiitide elu Põhja-Kanadas tutvustas korp! Filiae Patriae vil! Epp Aruja, kes oli seal elanud. Tema ladus jutt ja rohked slaidid andsid huvitava pildi innuiitide elu-olust, nende suurtest probleemidest ja väikestest rõõmudest.

Pärast vaheaega, mis võimaldas täita kohvitasse ja varuda hõrgutisi, puuvilja ja kooke, järgnes reis Jaapanisse. Korp! Amicitia ettekanne, mis hõlmas palju liikmeid nagu alati, oli visuaalselt ja kunstiliselt autentne ja haarav. Selle huvitava teksti autoriks oli Ellen Leivat, jutustajaks kimonosse riietatud Maaja Uukkivi. Loos oli Confuciuse filosoofiat naiste kohta (naine peab alluma mehele), samuraide tarkust (naine peab meest jumaldama), geishade traditsioone ja palju muud huvitavat.

Minevikust siirdus jutt tänapäeva. Jutustaja intervjueeris kahte moodsat „jaapanlannat“ ning uuris nende tõekspidamisi abielu ja naiste rolli kohta. Selgus, et uus naine Jaapanis töötab, on haritud ning valitseb nii kodu kui mehe üle. Muudatus naiste rollis sai alguse pärast Teist maailmasõda.

Järgnes intervjuu vana „mees-geishaga“ (Taivi Vohnja). Nägime ka pop-lauljanna esinemist, mida vana mees taunis. Väga nauditav oli autentses riietuses ja soengutes geishade graatsiline tants jaapani muusika saatel. Veel tutvustati kolme jaapani modelli ja kirjeldati nende riietust, mis olevat „gothic Lolita“.

Esinemiste vaheaegadel tegi Anne Guiter naiste-teemalist viktoriini.

Mitu tundi oli märkamatult lennanud. Esinejatele ettemääratud 10 minutist polnud keegi kinni pidanud. Kava järgi oli aga jäänud veel üks ettekanne – „Isiklikud tähelepanekud naistest Indias ja Nepalis“, mida esitas Eda Sepp Eesti Naisüliõpilasseltsist. Eda jutt oli tema kahest reisist. Tal oli palju rääkida ja hulgaliselt fotosid näidata. Terve pikk lugu oleks omaette õhtut väärinud, kuid selleks korraks oli inimestel muljeid juba liialt ja tähelepanu haihtunud. Loodan, et edaspidi arvestaksid kõik esinejad teistega ja peaks kinni ettenähtud ajast.

Küünlapäevaga on veel seotud kaks traditsiooni: võrkpallivõistluste (toimusid 3. veebruaril) auhindade jagamine naistele ja uue Hiigelbasaari ametlik väljakuulutamine. Pallivõistluse võitis tänavu korp! Indla naiskond, teiseks tuli korp! Amicitia ja kolmandaks korp! Filiae Patriae. ENÜS võistlustel ei osalenud.

Järgmise basaari ja selle muudatuste tutvustamine käis laulu läbi, mille sõnade autoriks Maaja Matsoo. Tänavune Hiigelbasaar toimub laupäeval, 5. mail.

Kaunis küünlavalguse pühapäev, mis tõi kokku nii suure hulga akadeemilisi naisi, oli hästi korraldatud ja informatiivne. Suur tänu korp! Amicitiale, kes sellega hiilgavalt toime tuli. Kõik esinejad pälvivad tänu. On lausa üllatav, kui palju on eesti naiste hulgas avastamata talente. Küünlapäeva esinemised, eriti kui need hõlmavad hulgaliselt noori, võimaldavad neil esile kerkida. Arvan, et selles ongi Küünlapäeva suur võlu ja tähtsus. Peale selle, ja võibolla kõige tähtsam, on naiste omavaheline suhtlemine ja sõprus.

Vaike Rannu
Korp! Indla
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus