Pagulaste ja ENSV ideoloogilise võitluse esitanner oli Soome PM (1)
Kuumad uudised 11 Jun 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Sirje Olesk, kirjandusteadlane

Kirjandusteadlane Sirje Olesk kirjutab värskes ajalookultuuri ajakirjas Tuna, et Soome eriolukord ja sõjaeelsed kontaktide eesti ja soome haritlaste vahel tingisid selle, et just meie põhjanaaber sai Eesti pagulaste ja ENSV ideoloogilise võitluse esitandriks. Postimees.ee avaldab artikli lühikokkuvõtte.

Eesti pagulaste suhe okupeeritud kodumaaga oli problemaatiline, eriti sel ajal, kui suhtlemisvõimalused 1950.-1960. aastate vahetusel alles tekkisid.

Kodumaalt oli põgenetud reaalse ohu eest, teadmisega, et rahvusvaheline üldsus sekkub, õiglus seatakse jalule ja põgenikud võivad üsna varsti tagasi pöörduda.

Midagi niisugust ei juhtunud ja eestlased võõrsil pidid ennast asukohamaal pikaks ajaks sisse seadma ning seejärel enesele selgeks tegema suhtumise kodumaasse.

1950. aastatel pääsesid väga vähesed inimesed Nõukogude Eestist välja ja niisama hoolsasti valvati neid, kes riiki sisse pääsesid.

Mentaliteediajalooliselt on huvitav jälgida seda informatsiooni, mida inimesed omavahel neist asjadest jagasid. Soome eriolukord ja sõjaeelsed kontaktid eesti ja soome haritlaste vahel tingisid selle, et just Soome sai pagulaste ja Nõukogude Eesti vahelise ideoloogilise võitluse esitandriks.

Eestlaste organiseerumine, nende loodud väljaanded ja kultuuriline tegevus uutes asukohamaades oli silmatorkavalt aktiivne.

Väljaandes Vaba Eesti, mis ilmus aastatel 1948-1964 peamiselt Rootsis, käsitleti eesti identiteedi hoidmise küsimusi muutuvas maailmas ja suhtuti erinevalt mitmetest ortodokssetest pagulasväljaannetest avatud meelega kodumaal loodud kultuuri.

Vaba Eesti autorite jaoks oli tähtis ühendada kahes erinevas ideoloogilises keskkonnas loodava eesti kultuuri parem osa üheks ja edasiviivaks rahvuslikuks kultuuriks.

Tunas publitseeritakse Vaba Eesti Soomes elava kaastöölise Rein Riitsalu kaks kirja väljaande toimetaja Imant Rebasele Rootsi aastatest 1959 ja 1962.

Neist esimeses kirjeldatakse peamiselt neid ideoloogilisi takistusi, millega tuli võidelda, et tutvustada Soomes kaasaegset pagulaskultuuri.

Teine kiri illustreerib vastupidist suundumust – avatud suhet kodumaal loodavasse rahvuslikku kultuuri.

Riitsalu kirjeldab seal Eestist tulnud Riikliku Akadeemilise Meeskoori kontserti Helsingis, millest võttis osa ka Soome president Urho Kaleva Kekkonen. Siin rõhutab ta seda tähendust, mida rahvuslikust kodumaisest kultuurist osasaamine märgib kaasaegsetele soomlastele ja eesti pagulasnoortele.

Toimetas Alo Raun, vanemtoimetaja PM
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus