Eesti Elu
Olümpiapäevik
Sport 26 Feb 2010 Juta KitchingEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
16. veebruar

Vancouveris algasid meeste jäähoki mängud

Meeste jäähoki eelmängud algasid 16. veebruaril. Kohtusid USA ja Shveits, Kanada ja Norra, Vene ja Läti. Tundus, et Kanada rahvale algas olümpia tõeliselt alles hokiga. Kõik toimub ju ka tunduvalt laiemas skaalas kui NHL-il. Publik on arvult suurem ja rahvusvahelisem ning meediaesindajaid palju kohal. Rahvas hüüdis: „Go, Canada, go!“ ja „Our home, our game!“

Eestlastest vabatahtlikke, kes sõidutavad ja abistavad sportlasi ning nende entourage’i, on kokku umbes 15.

17. veebruar

Eesti ajakirjanikud olümpial

Kolm eesti ajakirjanikku saadavad Vancouverist olümpiauudiseid Eestisse: Enn Hallik Pärnu Postimehele, Tiit Lääne TEA Kirjastusele ja Sulev Oll Maalehele. Muidugi ei piirdu nende reportaazhid ajalehe veergudega; nende kommentaare on ka internetis. Lisaks spordireportaazhidele edastavad nad ka üllatavaid tähelepanekuid Vancouveri linnast, selle eestlaskonnast ja üritustest, aga ka Kanada põlisrahvast, ilmastikust ja maastikust. Lääne ja Hallik, oma ala meistrid kümnel või enamal olümpial, tunnevad Eesti spordielu läbi ja lõhki.
Oll on oma 16 ajakirjaniku-aasta jooksul jõudnud toimetada nii turva- kui autorubriiki lisaks spordileheküljele.

Naudi võistlusi ja orienteeru!

Võistlustuhinat võib märgata isegi pealtvaatajate hulgas. Täna on murdmaasuusatajate suur päev Whistleris Olympic Park’is; klassikasprindis stardib kuus eestlast. Sõit Vancouverist võistluspaika kestab 2,5 tundi.

Vancouveris valitseb jäähokipalavik. Seda mängitakse nüüd iga päev kuni 28. veebruarini – meeste mäng Canada Hockey Place’is ning naiste oma UBC Thunderbird Arenas. Lehvivad iga osavõtva maa riigilipud. Pidulik ja uhke!

Hooneid, areene ja liiklusvahendeid ehitati Vancouveris ja ümbruses juba 3-4 aastat enne olümpiat. Jääkeegliks rajati Vancouver Olympic Centre ja kiiruisutamiseks Richmond Olympic Oval. Viimasesse viivad Vanoc2010 erabussid ja eraautod. Oval’ile päris lähedale saab ka uue metrooga, Canada Line – väga vajalik uus ühendus Richmondi ja lennuväljaga. Lühiraja- ja iluuisutamine toimuvad 1968. a. ehitatud Pacific Coliseum’is. Treenimiskohti uisutajaile on ka mujal.

Organiseerimisäpardusi on kindlasti olnud. Üks, mis selgelt välja paistab, on olümpiatuld ümbritsev traataed.




18. veebruar

Päeval linna peal, õhtul loengul

Täna peetakse Whistleris laskesuusatamisvõistlus, see on Eesti atleetidele tähtis päev! Võistlusradadele läheb 2 naist ja 4 meest.

Aga linn ootab ka imetlemist ja ilm on kevadiselt ilus. Läheme sõitma! Queen Elizabeth Park’ist laiub vaade üle kesklinna ja ookeani kuni mägedeni. Pargis asuv Bloedel Conservatory viib meid hetkeks troopikasse, siis astume jälle jahedamasse keskkonda, mis on just sobiv õitsvatele tulpidele, nartsissidele ja jaapani kirsipuudele. Edasi viib meid justkui mingi ürgjõud Musqueam Nation’i reservaaditsooni võimsa Fraser’i jõe suus, Vancouveri lõunapoolsel äärel, lennuvälja vastas. Direktor Leona Sparrow juhib meid arhiivimajja, kus uurime ajaloolisi fotosid; siis sõidutab ta meid jõesuusse, kus tema sõnul „bänd“ on kaitsnud maad ja jõge 4000 a. ning räägib koostööst ülikooli Antropoloogia muuseumiga. Olgugi, et Musqueam’i reservaat näeb jõukas välja, on seal töötuid, keda „bänd“ aitab elamise ja koolitamisega. See kohtumine jättis sügava mulje. Jätkame teekonda Antropoloogia muuseumisse, siis külastame veel Vancouveri muuseumi ja linnaarhiivi. Rohkem ei jõua, sest õhtul on loeng.

Kuuleme ettekandeid kolmelt Eesti spordiasjatundjalt teemal: „Eesti sport külast olümpiamängudeni“.

Sulev Oll selgitas Eesti spordisüsteemi, mis kasvab maalt spordiklubidest, kus korraldatakse nii suve- kui talispordimänge. Nendest moodustatakse igas maakonnas spordiliite (Eestis on 19), millised ühinevad üheks liiduks, Eestimaa Spordiliit Jõud. Eesti Olümpiakomitee on suurim katusorganisatsioon. Sinna kuulub 64 spordiala liitu.

Tiit Lääne on lisaks ajakirjaniku tööle paljude spordiraamatute autor. Oma loengus käsitles ta Eesti spordiajalugu alates aastast 1912 kuni käesoleva olümpiani, kus Eesti delegatsioon on suurem kui kunagi varem. Ta rääkis Eesti sportlastest, kes on võistelnud mitme erineva lipu all.

Enn Hallik on 10 olümpia veteranreporter. Ta kõneles ajakirjanikuks saamisest, sellealasest tegevusest ning suurtest tehnilistest muudatustest ja riskidest nõukogude ajal. Juttu oli ka Vancouveri mängude eripärast (kahes erinevas kohas), publiku reageeringutest ja pressi privileegidest Vancouveris.

Üllatusena esitas Sulev Oll kuulajatele luulet oma äsjailmunud kogust „Öö mõte on kuus“. Oli südamlik ja hea kuulata.

19. veebruar

Whistleris

Huvitav pikk päev. Hõbemedali võitja Kristina Shmigun-Vähi võistles murdmaa 15 km vahetussõidus. Eesti publik seadis end mäele võistlust jälgima. Hommikul enne murdmaasuusatamise algust jõudsime nautida suusahüppe graatsilist lendu päikesesäras. Hüppeid jälgiv härra kommenteeris sportlaste iga liigutust mobiiltelefoni kaudu. Selgus, et ta andis Eesti Raadiole toimuvast otseülekande! Tuli välja, et see oli Erik Lillo, üle Eesti tuntud hääl, kes on olnud ERR-i spordikommentaator 35 aastat. Siis jutustas ta mulle oma traagilisest elukäigust. 1944.a, kui ta oli alles imik, põgenes isa Eestist, ema jäi pojaga maha. Alles täiskasvanuna sai ta teada, et isa elab Sudburys. Ta taotles külastusviisat 11 korda; alles 35-aastasena õnnestus tal esimest korda isa kohata. Emal oli lubatud asuda elama Sudburysse abikaasa juurde.

Lõuna ajal tõttasime murdmaasuusatamise võistluspaika, kus juba lehvitati sini-must-valgeid ja ergutati Kristinat, kes aga võistluse katkestas ja astus rajalt välja.

Jõudsime veel ka liumäele, kus tahtsime näha võistlemas eesti juurtega skeletonisõitjat Mellissa Hollingsworth’i. Ta sõitis hästi, aga viies koht teda ei rahuldanud.



20. ja 21. veebruar

Jäähokimängud on muutumas üha põnevamaks

21. veebruaril pühitses Vancouveri eestlaskond vabariigi aastapäeva. Aktusekõneleja, Eesti kultuuriminister Laine Jänes rõhutas, et siinne eestlaste aktiivne tegevus on hoidnud meid koos ka kodumaaga. Meenutades 132 aastat tagasi ilmuma hakanud ajalehe Sakala juhtmõtet, sõnas minister vabariigi aktusel viibinutele: „Teed on meil mitmesugused, aga armastus on üks – Eesti“. Raamatuaasta puhul tõstis ta esile raamatu jõudu: „Tänu raamatule sai kaitse riigile. Raamat märkab, mis elus juhtub. Raamat ühendab.“ Minister tänas, et jaksasime pikki aastaid hoida südames vabastamisvaimu, mis aitas kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele 1991 ning kiitis Kanadat põgenike ja immigrantide vastuvõtmise eest peale sõda. Tänu sellele on Eesti nüüd Euroopa Liidu ja NATO liige; tänu sellele on Eestis edasi jõutud mitmete suurte kultuuriprojektidega.

Laulu- ja tantsupeod hoiavad „keele, kultuuri, vaimu ja hinge jõudu“. Eestis hoolitsetakse materiaalset ja sotsiaalset abi vajavate inimeste eest ning toetatakse sportlasi, keda minister nimetas meie riigi saadikuteks. Järgnenud programmis dirigeeris Laine Jänes koori laulu „Sanctus“ esitamisel.

Eesti Vabariigi Ottawa Suursaatkonna ajutine asjur Riho Kruuv väljendas rõõmu võimaluse üle külastada Vancouverit ning edastas Eesti riigi tervitused.

Aukonsul Harry Jaako edastas tervitusi Kanada peaministrilt Stephen Harper’ilt ja soovis kõiges head kordaminekut.

Palvuse pidas pastor Alari Allikas, teadustajaks oli Raimund Stamm.
 - pics/2010/02/27337_1_t.jpg
 - pics/2010/02/27337_2_t.jpg
 - pics/2010/02/27337_3_t.jpg
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus