Tänasel valitsuse istungil andis riigisekretär Heiki Loot ülevaate valitsuse tegevusprogrammi täitmisest 2009 aastal. Ülevaates on esitatud olulisemad 2009. aasta tegevused programmis sätestatud eesmärkide ja lubaduste täitmisel. Valitsus jätkas tööd nii rahvastiku- ja perepoliitika, majandus- ja eelarvepoliitika, haridus- ja teaduspoliitika, sotsiaal- ja tervisepoliitika ning ka teiste, kokku 19 valdkonna eesmärkide täitmisel.
Valitsuse eesmärk rahvastiku- ja perepoliitika elluviimisel on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive. Positiivse tendentsina on iibe näitajad igal aastal paranenud.
Valitsus on jätkanud tööd eurole üleminekuks. Selleks on 2009. aastal parandatud valitsussektori eelarvepositsiooni 9 protsendi võrra SKPst.
2009. aasta veebruaris käivitas valitsus meetmete paketi Eesti ettevõtete kapitalile ligipääsu parandamiseks, mille kogumahuks on 6,1 miljardit krooni.
Tööturu paremaks toimimiseks ja paindlikkuse suurendamiseks võeti vastu uus töölepinguseadus. Eraõiguse reformi lõpuleviimiseks võttis Riigikogu vastu ka pärimisseaduse ja perekonnaseaduse.
Valitsuse eesmärgiks on saavutada teadus- ja arendustegevuste kulutuste 2 protsendiline osakaal SKPst. Järk-järgult selle eesmärgi poole liigutakse ning soovitud tulemust on võimalik saavutada 2011. aastal. Ühtlasi on oluliselt suurendatud haridusele ja teadusele kulutatavat osa SKPst. 2010. aastal suurenevad hariduskulud rohkem kui 1 miljardi krooni võrra.
Sotsiaalvaldkonnas on alustatud eelduste loomisega e-tervise täiemahuliseks rakendamiseks, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.
Valitsus täiendas 2009. aasta juulis Eesti infoühiskonna arengukava 2013, seades eesmärgiks katta kogu Eesti uue põlvkonna internetivõrguga.
Ühtlasi on tehtud mitmed olulised valikud energeetikas, mis mõjutavad kogu Eesti arengut järgmiste kümnendite jooksul.
Valitsus on kaasajastanud hädaolukorraks valmisoleku süsteemi ning uuendanud riikliku kriisireguleerimise süsteemi. Samuti töötati välja sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018.
Ministeeriumide valitsemisalade kaupa saab 2009. aasta olulisematest tegevustest ülevaate siit:
http://www.valitsus.ee/brf/ind...
Olulisemad valitsuse tegevused ja otsused 2009. aastal (2)
Eestlased Eestis | 29 Dec 2009 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Ministri loovus läks kraavi - II osa
Jätkub:
Arendatav sisekaitsekompleks vajab rahvusvaheliste nõuete järgi kindlasti lisaks tupikautoteele ka varuteed! Kus see on? Seda pole! Ainuvõimalus on Suurupi suunas või tunnel läbi klindi õppekeskuse juurest üles Muraste suunas?
Muide, õppekompleksi eelmises asukohas Tallinnas Pirita-Kosel olid autoteede lahendused hästi läbimõeldult tehtud!
Õige lahendus on seega - põhiautotee tuleb rajada õppekeskuse juurest tunnelis läbi klindi üles Muraste suunas ning varuteeks jääks riigilekuuluv olemasolev mereäärne Tilgu autotee!
Eesti lähiajaloost on rahva seas tuntud tegelaste ja poliitikute rumalused, - mõned rahvaväljendid autorluse märkimisega:
- äpardanud talongimajandus - äpu-edgar
- Viljandimaa, 1moonisai - 1 edgar
- menüü järgi, 1long drink - 1 opman
- salajane pealtkuulamine - perekond S......r
- Lollideküla ehitus - 1980-1990.a arhitektid
- korraldus L.Eestis rongid likvideerida asendusbusside abil ja kruusa
ning killustiku lummeloopimine - küllap vist toivo
- maadevahetuse afäär jätkumas - villu & Co
- riigis likviidsuse likvideerimine - .... !
- Tallinnas trollibussid likvideerida ja elektri
kontaktliinivask mahaparseldada - kiilakas jürka Tiskrest
- saladokumendid kohvriga Vene luurele - unine margus
- väike reekviem spionaazis - hermann Stirlitz /vene k. – „general“ german/
- mädanenud kartulid ja
pehkinud küttepuud tallinlastele - kes siis veel kui edgar.
Nüüd on ka lisandumas sellele loetelule projekti eest vastutava lahendusena, – rahvaväljendina, „pomerantsi kraav“; milline hävitab klindi looduskeskkonna 1500m ulatuses Lollideküla kõrval 30m sügavuselt ning ligi 100m laiuselt kuni mereni.
Tundub et Eestis „masu“ pole ja Siseministeerium pillub jätkuvalt tuulde kümneid miljoneid kroone, milliseid võiks kasutada edaspidi päästjate ja politseinike töö tasustamiseks, rääkimata looduskeskkonna hävitamisest Harku vallas Ilmandus.
Uus Aasta sooviks! Ministeerium vajab (välis-)Eestist nõustajaks kogemustega autoteetunneli projekteerijat ja selle ehituseksperti?!
Lugupidamisega Mati Pungas
5. Jaanuarikuu 2010.a, Tallinnas
Jätkub:
Arendatav sisekaitsekompleks vajab rahvusvaheliste nõuete järgi kindlasti lisaks tupikautoteele ka varuteed! Kus see on? Seda pole! Ainuvõimalus on Suurupi suunas või tunnel läbi klindi õppekeskuse juurest üles Muraste suunas?
Muide, õppekompleksi eelmises asukohas Tallinnas Pirita-Kosel olid autoteede lahendused hästi läbimõeldult tehtud!
Õige lahendus on seega - põhiautotee tuleb rajada õppekeskuse juurest tunnelis läbi klindi üles Muraste suunas ning varuteeks jääks riigilekuuluv olemasolev mereäärne Tilgu autotee!
Eesti lähiajaloost on rahva seas tuntud tegelaste ja poliitikute rumalused, - mõned rahvaväljendid autorluse märkimisega:
- äpardanud talongimajandus - äpu-edgar
- Viljandimaa, 1moonisai - 1 edgar
- menüü järgi, 1long drink - 1 opman
- salajane pealtkuulamine - perekond S......r
- Lollideküla ehitus - 1980-1990.a arhitektid
- korraldus L.Eestis rongid likvideerida asendusbusside abil ja kruusa
ning killustiku lummeloopimine - küllap vist toivo
- maadevahetuse afäär jätkumas - villu & Co
- riigis likviidsuse likvideerimine - .... !
- Tallinnas trollibussid likvideerida ja elektri
kontaktliinivask mahaparseldada - kiilakas jürka Tiskrest
- saladokumendid kohvriga Vene luurele - unine margus
- väike reekviem spionaazis - hermann Stirlitz /vene k. – „general“ german/
- mädanenud kartulid ja
pehkinud küttepuud tallinlastele - kes siis veel kui edgar.
Nüüd on ka lisandumas sellele loetelule projekti eest vastutava lahendusena, – rahvaväljendina, „pomerantsi kraav“; milline hävitab klindi looduskeskkonna 1500m ulatuses Lollideküla kõrval 30m sügavuselt ning ligi 100m laiuselt kuni mereni.
Tundub et Eestis „masu“ pole ja Siseministeerium pillub jätkuvalt tuulde kümneid miljoneid kroone, milliseid võiks kasutada edaspidi päästjate ja politseinike töö tasustamiseks, rääkimata looduskeskkonna hävitamisest Harku vallas Ilmandus.
Uus Aasta sooviks! Ministeerium vajab (välis-)Eestist nõustajaks kogemustega autoteetunneli projekteerijat ja selle ehituseksperti?!
Lugupidamisega Mati Pungas
5. Jaanuarikuu 2010.a, Tallinnas
Ministri loovus läks kraavi - I osa
Moto: Kui naljamees saab ministriks, siis saab ka võllanalja, ... eriti „loovates” majandusotsustes
Kuna ta on luulelembeline ja aforisme armastav persoon, kes sageli end ajakirjanduses esitleb, - nii ka järgnev lugu kuulugu temale ja peaks teda mõtlema panema.
Pisut ajalugu Harjumaa Harku valla Meriküla-Muraste piirivalvekoolist:
- kuni aastani 1940. asus selles paigas Meriküla rannakalurite elukohana;
- alates 1946. aastast oli järgnevalt erinevaid asustajaid: Vene piirivalve kordon, tehas Volta puhkekodu, ENSV MinNõukogu Asjadevalitsuse puhkekodu, Eesti Majandusministeeriumi haldusobjekt, Eesti piirivalve baas ja kordon; - ja nüüd on sellesse asukohta ülekolimas Eesti Sisemin. Sisekaitseakadeemia õppekompleks Tallinnast Pirita-Koselt! Miks...?
Seda õppekompleksi püütakse lähitulevikus laiendada endises Meriküla asukohas ning rajada Muraste õppekompleks tuhande õppiva riigiametniku vastuvõtuks ning majutamiseks; aga „unustati eelnevalt korralikult läbi mõtlemata,“ – kust kaudu oleks juurdepääsuks võimalik kaherealine põhiasfalttee rajada ja korraldada ka varuautotee olemasolu küsimus?
Mitmete Siseministeeriumi juhtametnike vahetuse järel on nüüd otsustusaeg „masu perioodil“ tema käes, et näidata oma „võimu“ ministrina! Ja nii ka juhtus „võimuga“; ajaperioodil 4.detsember 2009. – kuni käesoleva ajani „ei leia“ minister aega tema juurde jutulesoovivate ekspertide vastuvõtuks, - kuigi kõrge riigiametnik peab 1 kord nädalas teatud ajal vastuvõtu korraldama (kas või kantsleri tasemel)!
10. detsembril 2009.a kl 17.oo toimus järjekordne avalik arutelu õppekompleksi juurdepääsutee osas Muraste piirivalvekooli saalis. Eelmine arutelu toimus 16. märtsil 2009.a kl 16.oo Harku vallamaja saalis Tabasalus, kus sobiva lahendusena pakuti välja põhiühendus Suurupi autotee kaudu, kuna seal on klindialune kaherealine asfalttee juba olemas. See lahendus oleks kõige odavam ja sobivaim lühim teeosa ehitus, kust on kuni Muraste piirivalvekoolini hinnanguliselt vaja uut autoteed ehitada 600 - 800meetri ulatuses.
Nüüd tahetakse ministeeriumi poolt ja on avalikuks aruteluks antud uue tee ehitusprojekt 500meetri pikkuse 30m sügavuse karjäärsüvendi rajamisega, milline algab kadakasel karjamaal Lollideküla kõrval ja suubub otse mere suunas 40meetri laiuselt (klindisüvendi kohal kuni 100m laiuselt) väljakaevatud klindisüvendi põhjamööda 30meetrilise laskumisega mereäärsele olemasolevale asfaltteele; sealt veel edasi on vaja ehitada 1200m uut autoteed kuni õppekompleksini, -kokku enam kui 2400m.
Väljakaevatav paekivi ja kivimi maht on hinnanguliselt 250000 m3 , seega ligi miljon tonni kivimit tuleb teisaldada, et sellise variandina karjääripõhjale autotee rajada. Kaeve käigus paljastub mürgine ja saastav diktüoneemaargilliit ( graptoliitargilliit) ehk diktüoneema-kilt, mis ohustab rannikumerd ja elanike tervist.
Aga alternatiivlahendina, - autoteetunneli rajamine võimaldab radiatsiooni ja keemiasaaste lekke kildist ohutult sulgeda juba tunneliehituse käigus ning on tagatud paeklindi looduskeskkonna säilumine!
Kommentaar jätkub, - vaata II osa ka!
Lugupidamisega Mati Pungas
5. Jaanuarikuu 2010.a, Tallinnas
Moto: Kui naljamees saab ministriks, siis saab ka võllanalja, ... eriti „loovates” majandusotsustes
Kuna ta on luulelembeline ja aforisme armastav persoon, kes sageli end ajakirjanduses esitleb, - nii ka järgnev lugu kuulugu temale ja peaks teda mõtlema panema.
Pisut ajalugu Harjumaa Harku valla Meriküla-Muraste piirivalvekoolist:
- kuni aastani 1940. asus selles paigas Meriküla rannakalurite elukohana;
- alates 1946. aastast oli järgnevalt erinevaid asustajaid: Vene piirivalve kordon, tehas Volta puhkekodu, ENSV MinNõukogu Asjadevalitsuse puhkekodu, Eesti Majandusministeeriumi haldusobjekt, Eesti piirivalve baas ja kordon; - ja nüüd on sellesse asukohta ülekolimas Eesti Sisemin. Sisekaitseakadeemia õppekompleks Tallinnast Pirita-Koselt! Miks...?
Seda õppekompleksi püütakse lähitulevikus laiendada endises Meriküla asukohas ning rajada Muraste õppekompleks tuhande õppiva riigiametniku vastuvõtuks ning majutamiseks; aga „unustati eelnevalt korralikult läbi mõtlemata,“ – kust kaudu oleks juurdepääsuks võimalik kaherealine põhiasfalttee rajada ja korraldada ka varuautotee olemasolu küsimus?
Mitmete Siseministeeriumi juhtametnike vahetuse järel on nüüd otsustusaeg „masu perioodil“ tema käes, et näidata oma „võimu“ ministrina! Ja nii ka juhtus „võimuga“; ajaperioodil 4.detsember 2009. – kuni käesoleva ajani „ei leia“ minister aega tema juurde jutulesoovivate ekspertide vastuvõtuks, - kuigi kõrge riigiametnik peab 1 kord nädalas teatud ajal vastuvõtu korraldama (kas või kantsleri tasemel)!
10. detsembril 2009.a kl 17.oo toimus järjekordne avalik arutelu õppekompleksi juurdepääsutee osas Muraste piirivalvekooli saalis. Eelmine arutelu toimus 16. märtsil 2009.a kl 16.oo Harku vallamaja saalis Tabasalus, kus sobiva lahendusena pakuti välja põhiühendus Suurupi autotee kaudu, kuna seal on klindialune kaherealine asfalttee juba olemas. See lahendus oleks kõige odavam ja sobivaim lühim teeosa ehitus, kust on kuni Muraste piirivalvekoolini hinnanguliselt vaja uut autoteed ehitada 600 - 800meetri ulatuses.
Nüüd tahetakse ministeeriumi poolt ja on avalikuks aruteluks antud uue tee ehitusprojekt 500meetri pikkuse 30m sügavuse karjäärsüvendi rajamisega, milline algab kadakasel karjamaal Lollideküla kõrval ja suubub otse mere suunas 40meetri laiuselt (klindisüvendi kohal kuni 100m laiuselt) väljakaevatud klindisüvendi põhjamööda 30meetrilise laskumisega mereäärsele olemasolevale asfaltteele; sealt veel edasi on vaja ehitada 1200m uut autoteed kuni õppekompleksini, -kokku enam kui 2400m.
Väljakaevatav paekivi ja kivimi maht on hinnanguliselt 250000 m3 , seega ligi miljon tonni kivimit tuleb teisaldada, et sellise variandina karjääripõhjale autotee rajada. Kaeve käigus paljastub mürgine ja saastav diktüoneemaargilliit ( graptoliitargilliit) ehk diktüoneema-kilt, mis ohustab rannikumerd ja elanike tervist.
Aga alternatiivlahendina, - autoteetunneli rajamine võimaldab radiatsiooni ja keemiasaaste lekke kildist ohutult sulgeda juba tunneliehituse käigus ning on tagatud paeklindi looduskeskkonna säilumine!
Kommentaar jätkub, - vaata II osa ka!
Lugupidamisega Mati Pungas
5. Jaanuarikuu 2010.a, Tallinnas
Eestlased Eestis
TRENDING
