Öine Vahtkond nõuab õigust Sinimäe miitinguks DELFI (1)
Eestlased Eestis 22 Jul 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

Kremli-meelse rühmituse Öine Vahtkond juhid ja mõttekaaslased, kes ei saanud Vaivara vallalt luba tänavu 31. juulil miitingu korraldamiseks Sinimäel täpselt samas kohas 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide kokkutulekuga, pöördusid kaebusega Vaivara valla vastu kohtusse.

Portaali baltija.eu korrespondendi väitel esitas Öise Vahtkonna juhatuse liige Maksim Reva neljapäeval Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Vaivara vallavalitsuse ja vallavanema Veikko Luhalaidi otsuse vastu, millega ei antud luba Sinimäel 31. juulil teise avaliku ürituse korraldamiseks, teatab BNS.

Portaali väitel kinnitati halduskohtust küll sinna e-kirja teel saadetud kaebuse kättesaamist, kuid seda ei võetud veel menetlusse.

"Vaivara vallavalitsus ei saanud Öise vahtkonna teise üritusega ajaliselt ja ruumiliselt kattuva taotluse rahuldamisega minna vastuollu avaliku koosoleku seadusega, kuid vallavalitsuse ettepanekuga korraldada oma miiting 31. juulil mõnes teises Sinimäe kohas ei olnud Öine Vahtkond nõus," ütles vallavanem Veikko Luhalaid.

Öise Vahtkonna juht Maksim Reva teatas portaali baltija.eu vahendusel, et tema arvates kardab kohalik omavalitsus konflikti antifašistide ja "SS-laste kokkutuleku organisaatorite" vahel. Öise vahtkonna järgmised sammud sõltuvad kohtu otsusest kahe ürituse korraldamise lubamise asjas, märkis Reva.

20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranid mälestavad iga aasta juuli lõpus Sinimägedes 1944. aasta kaitselahinguid. Igal aastal on kokkutulekut kajastanud Venemaa meediakanalid, süüdistades sealjuures sageli Eestit "natsismi heroiseerimises".

Lahingud Narva piirkonnas algasid 1. veebruaril 1944, kui Leningradi alt taganesid sinna Saksa armeegrupi Nord väosad. Lahinguis osalesid aktiivselt ka Saksa armees võidelnud Eesti mobiliseeritud ja vabatahtlikud, samuti teistest Euroopa maadest pärit vabatahtlikud.

Alates 25. juulist 1944 oli kogu Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule, mille füüsiline asend oli strateegiliselt väga oluline. Esimene rünnak toimus 26. juulil 1944 ja rünnakud kestsid vahetpidamata kuni 12. augustini.

Wikipedia andmetel kaotas Punaarmee Sinimägedes haavatute ja surnute näol 11 diviisi ja kaks brigaadi - kokku 160 000-170 000 meest ja üle 200 tanki. Nõukogude ajaloo andmetel maeti Sinimägede ühishauda 12 000 punaarmeelast, aga sedagi pärast 19. septembrit, kui langenuid matma hakati. Hilisemate juurdematmistega on see arv kasvanud 22 000 punaarmeelasele.

Väiksed polnud ka eestlaste, samuti taanlaste, flaamide ja norrakate kaotused - umbes 10 000 meest, neist umbes 2500 eestlast. Neile lisanduvad teadmata kadunud või Punaarmee kätte läinud kaevikutes hukkunud.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus