Nüüd on käes suured päevad - Võidupüha ja leedo ehk päevakäänak.
Inimesed 24 Jun 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Koostanud Henn Haljas

Nüüd on käes suured päevad - Võidupüha ja leedo ehk päevakäänak. See on elurõõmu ja jõukogumise aeg!
23.06. Tehakse pyhadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Kariloomad ehitakse karjamaal pärgadega ja aetakse varakult koju. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi pistetakse majaräästasse ja nendega ehitakse kiiged. Kaseokstest võib teha suurema ringi ymber tule. Kõik kodu...sed tööd ja talitused lõpetatakse aegsasti.

Tule tegemine, tulele minek ja seal olek on tähtsamaid asju leedopäeval. Tulele peaksid minema kõik, kel jalg kannab. Esiteks seepärast, et leedotulel käimine toob suurt tulu ja teiseks seepärast, et leedotulel käimata jätmine võib kaasa tuua õnnetuse. Ja tulele peaks minema just jalgsi, sest seegi toob tervist. Igayks peaks tulle viima kasvõi raokese.

Head, rõõmsat ja hingekosutavat oma riigi ja oma olemise pühitsemist kõigile!
http://www.maavald.ee/…/maar...
See More
Suured päevad (21.-24.06.)
Miks öelda harjumuspärase jaanipäeva asemel leedopäev? Nimetus `jaanipäev` on jälg kiriku omaaegsest katsest anda põlisrahvaste suvisele pööripyhale kristlik tähendus. `Jaan` on ju rahvalik mugandus juudi `Johannesest´. Vähemalt meie maal äpardus tollane katse täiesti. Ja kuna meil on
maavald.ee
43 Likes1 Comment16 Shares

Suured päevad (21.-24.06.)

http://www.maavald.ee/maausk/m...
LEEDO

Miks öelda harjumuspärase jaanipäeva asemel leedopäev? Nimetus `jaanipäev` on jälg kiriku omaaegsest katsest anda põlisrahvaste suvisele pööripyhale kristlik tähendus. `Jaan` on ju rahvalik mugandus juudi `Johannesest´. Vähemalt meie maal äpardus tollane katse täiesti. Ja kuna meil on heameel tõdeda, et leedopärimus on maausuline, võiksime seda pyha nimetada kenas maakeeles.

Ilmselt ei saa me kunagi teada, kas Muhus kaasajani tuntud `leedu-leedo` on kohalik sõna või oli kunagi kasutusel kogu Maavallas. Võimaliku yldise kasutuse kasuks kõneleb seik, et sõna leedo on mingil määral seotud Läti liigoga. Seoseid võib aimata soomegi keelega, kus lieto tähendab mahedat ning õrnast.

Leedol on muidki maakeelseid nimetusi – suvine pööripäiv, suvepööripäev, pyäripääv, päevakäänak, päiväkäänäk, päiväkäändjäne, päevapesa, pesapäev ja suured päevad. Suvisted ja suvehari kui muistsed leedopäeva nimetused jäävad kahjuks siiski vaid oletusteks.

Aeg. Pool aastat järjest, alates uue ajastaja päevast (25. XII), on päevad läinud pikemaks. Nyyd on päike keskpäeval taevalael kõige kõrgemal ja tema võim on kõige kangem. Pööripäeva paiku on päevad yhepikkused – päike on pesas.On suured päevad.

Leedo on suvine pööripyha – päevakäänak. Maa pöörab end. Siitpeale lähevad päevad lyhemaks ja ööd pikemaks. Leedo on elurõõmu ja jõukogumise aeg. Leedotuled on ju rõõmutuled. Paljugi mis praegu ette võetakse, on seotud sellega, et päikese ja kõige elava jõud on parasjagu väga suur. Nyyd on paras aeg koguda jõudu enesele, oma karjale ja põllule. Suured päevad on parim aeg saunavihtade tegemiseks, samuti kosutava heina ja ravimtaimede kogumiseks.

Ettevalmistused. Leedopäevaks tuleb hakata juba varem valmistuma. Kes teeb koduõlut, peaks selle käima panema nädal-paar varem. Kellel on kodus piimakari, varub nädala jooksul piima ning valmistab sellest kohupiima, sõira ja võid. Lõke tuleks valmis seada päev-paar varem ja kindlasti sinna kus tuld varemgi tehtud.

23.06. Tehakse pyhadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Kariloomad ehitakse karjamaal pärgadega ja aetakse varakult koju. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi pistetakse majaräästasse ja nendega ehitakse kiiged. Kaseokstest võib teha suurema ringi ymber tule. Kõik kodused tööd ja talitused lõpetatakse aegsasti.

Tule tegemine, tulele minek ja seal olek on tähtsamaid asju leedopäeval. Tulele peaksid minema kõik, kel jalg kannab. Esiteks seepärast, et leedotulel käimine toob suurt tulu ja teiseks seepärast, et leedotulel käimata jätmine võib kaasa tuua õnnetuse. Ja tulele peaks minema just jalgsi, sest seegi toob tervist. Igayks peaks tulle viima kasvõi raokese.

Ammustest aegadest peale tehakse leedotuld kahte moodi. Esiteks metsas, lohu sees, vaikselt oma perega. Teiseks avalikult ja võimalikult avatud ja kõrgel kohal. Kuna leedotuli õnnistab sinnamaani, kuhu ta paistab, pannakse väiksem tuli tihtipeale posti otsa. Enne rahva kogunemist pannakse põlema väike tuli – `kutsesõnn`. Suur tuli syydatakse siis, kui rahvas on juba koos.

Leedoõhtune söömaaeg peetakse tule ääres. Seal võib olla head-paremat, kuid kindlasti peaks olema piimast valmistatud roogasid. Esimene osa kõigest toidust ja joogist – leedokahi – pannakse urikivile või tulle. Toidujääke ei viida koju ega jäeta vedelema, vaid visatakse tulle või siis maetakse maha.

Kyllap igas peres ja igas kandis on kombed isemoodi, Hallistes ja Karksis aga sellised: „[---] Jaanilaupäeva õhtul tehti tuli ja aeti elajad ja lambad kolm korda ymber tule jaaniheinu ees kandes, mille järel heinad loomadele ette anti. Pärast seda käis perenaine söögiga ees, pere ja lapsed järel, kolm korda ymber tule, pani söögi maha, võttis söögi juurest salaja ohvrikivi jauks ära, ilma et teised seda tohtisivad näha – seda pyha saladust ei julgenudki teised tähele panna –, viis ohvrikivi peale ja ytles: “Maa ema, sa andsid mulle, nyyd toon ma sulle, võta vastu, mis ma su käest saanud olen!” Selle järel istusivad kõik tule äärde, sõivad, jõivad, olivad rõõmsad ja laulsivad.“

Kuna leedotulel on suur võim, võetakse sellest tunglaid koju kaasagi. Nendega saab suitsutada kariloomi, keda tulele ei saanud viia ja kogu majapidamist. Ikka selleks, et oleks tervist ja õnne.

Leedokaste on imelise väega. Ta annab elujõudu, ravib igasugu haigusi ja õnnistab majapidamist. Õieti kogutud, kindlalt suletud pudelis ja hämaras hoitud leedokaste säilib kasvõi 50 aastat. Leedokastes võib alasti pyherdada. Kastet võib koguda valge puhta linaga ja väänata välja mingisse nõusse. Muidugi ei või seda teha pesupulbri ja kraaniveega pestud linaga ega ka teiste nähes.

24. pärnakuud on samuti pyha. Tööd ei tehta, tube ei pyhita. Käiakse omaste kalmudel ja kylastatakse sugulasi. Kalmudel ka syyakse. Vanasti ehiti kaseokstega sõiduvankrid, nyyd võiks ehtida ju ka autosid.

Vaata lisaks: J.M. Eiseni Jaaniraamat
Pärimust

Pööripäev
Leedo
Leedopäev 24.06

Pööripäev

Kaits päevakäänakut ja kaits pööripäivä om. Päeväkäänäk om sis, kui suvi vai talv alustas. Päiv käändus ymbre, nak`s pikembäs vai lyhembäs minemä. Vanainemese ytliva, et päiv sais kaits vai kolm päivä pesän, kui ta pöörd.
Sangaste

Kes suise pööriba omiku enne päikese ylestõusmist korra ymber õue ää jõvab keia, see äi väsi einamaal ära mette.
Kihelkonna.

Pööripääva humigu aedaks veised enne pääva välja, siis nad ep karda sui nii väga sooja.
Käina

Suve alguse päeval – nõndanimetatud pesapäeval ei tohi kangaid välja pleekima jätta, peab riie kergeks tegema.
Risti

Kui päiväkäänäkun päiva näis, sis saa hää suvi.
Otepää

Kui pööripäival niigipalju päevapaistet ilma om, kui mees obese sälga saab karata, siis saap sel aastal hää suvi.
Rõngu

Kui suise pööriba omiku päike pardast (pilvedest) tõuseb, tuleb eina lõppus vihma.
Kihelkonna

Kui suise pööriba õhta päika parda läheb (pilvedesse loojub), peksab rage valmis rugi maha.
Kihelkonna

Kui suvisel pööripäeval selge ilmaga ajaääred virvendavad, siis on hea kalasaak.
Tallinn

Kui suvisel pööripäeval on kylm, on terve suvi kylm, kui talvisel pööripäeval on soe, on terve talv soe.
?

Kui on suured päevad kuivad, siis tuleb kuiv suvi.
Jõvi

Peale pööripäeva tuleb vihma, ei ole kuivaga juttugi.
Võnnu

Kui suvisel pööripäeval sajab vihma, tuleb niiske suvi.
Karja

Pööripäevast kolmas päev sadas terve päev, see tähendab, et sygisepoole sajab nii mis myriseb.
Kose

Kui suvel pööripäeva ajal vihma tuleb, siis rasvased jõulud.
Haljala

Kust poolt tuul pööripäivä, sält puhub kõgõ suvõ.
Põlva

Kui suvisel pööripäeval puhub tuul lõunast, tuleb soe suvi.
Rannu

Kui Pyäripäävä tuul oo põhjass, suab kylm suvi.
Kodavare

Kostpuult suvine pööripäiva tuul, sinnapuule minnäs kuhja otsast maha, sõs ei ole kuhjal päätykke (ei võta vett sisse).
Tarvastu


Leedo
Saun
Saun

Saunaskäik oli Kõpus jaanilaupäeval yldine. Muidugi ka kodune suurpuhastus yhes põrandate kyyrimisega – nagu pyhade eel ikka.
Kõpu

Jaanipäeval korjatakse yheksa seltsi lillesid, igast seltsist yheksa tykki ja tehakse kimp, mis viha sisse pandakse. Vihaga saab esiti saunas viheldud ja visatakse pärast vihtlemist viht jõkke. Kui viht vee alla vajub, siis teist jaanipäeva enam ei näe, jäeb viht aga veepinnale seisma, siis saab muidugi näha.
Vaevara

Jaanivihta hoitakse aasta otsa tare laka pääl. Vanaema seda hoidis.
Karula

Jaanilaupäeval käiakse enne päikse loojenemist saunas. Kes pärast seda sauna läheb, sellel tulevad kõik õnnetsed ja hädad.
Otepää

Kui jaanilauba õhtul saunast tulles keegi komistas ja maha kukkus, siis oli see halb tähendus terveks suveks.
Tõstamaa

Kaskede toomine
Kaskede toomine

Samuti kui suvistepyhade ajal, etendavad jaanipäeval kased suurt osa. Kaskedega ehitakse tube ja veel rohkem sõidukeid, millega jaanipäeval surnuaiapyhale sõidetakse.
Kambja

Niipalju kui kuulnud olen, toodi Kõpus kased igal pool sisse. Oli ka viimane aeg, kus kask veel lõhnas. Kindlasti olid jaanipäeva puhul kõik Kõpu talud kuidagi pidulikud.
Kõpu

Peale tavalise laupäevaõhtuse pudru lõpetust toodi sisse kased ja pandi pysti elutoa nurkadesse seina äärde ja osalt ka lae vahele. Et osa noortrahvast aidas magas, siis pidi neid ka sinna jätkuma.
Viru-Jaagupi

Jaanibä lauba õhtu pandi katuseräästa sisse kaseoksi, ohemõõkasi, sõnajalaoksi ja lilli.
Kirbla

Nelipyhi ja juanilaupa õhta ehitatse elud-maad, õueväravad ja katuseriastad aljaste kasokstega ä. Kuapsujädade (kapstapeenarte) pialegid pistetse oksad pysti.
Muhu

Jaaniöö oli ka yks tähtjas. Sel ööl mõnel toodud salaja lille ja kaski. Muidugi oli siis uurimist, kelle poolt.
Karksi

Vanasti pidand peigmees alati pruudile kase jaanipäevaks koju viima.
Rapla

Tulele minek
Tulele minek

Leedutorni juurde tehti veel väiksem unnik kadagatest (paar syletäit) – kutsesõnn. See pandi ennem põlema – kutsuti rahvas kokku. “Kutsesõnn põleb – akkame minema!” Vanad, noored, lapsed – kõik läksid sinna. Kodus pandi uksed kinni.
Muhu

Vanast käidi pardin – koos summas, tulle kõik kokku, siis võtse käe alt kinni, siis minti.
Karula

Läts terve kylä vällä: noorõ`ja vana`, latsõ`, kes jõusiva kõndi`.
Seto

Kihnu rahvas on kõik viimseni välläs. Kes rõõmsad, need teeväd mängu, tantsu, kes kurvad, nied seisväd kurbadega rinkis.
Kihnu

Mõned inimesed öeldakse kartvat, et neid talusid, kust inimesed ei lähe jaanitulele, tulekahju ähvardab. Jaanitulel käimine öeldakse käijatele jõudu ja rammu andvat.
Nõo

Tule tegemine
Tule tegemine

Leedu- ehk jaanituli. Jaanipäeval koguti katagad ymber puu kokku ja pisteti põlema, et: “Lähme leeta tegema!” Kessus laasiti kuuseoksi ja põletati neid.
Muhu

Vanasti oli igas kylas oma leedutorn (jaanistuli). Noored mehed vädasid kadajaid kokku, pandi kaseritv sisse ja hakati siis torni laduma. Nooredmehed 10-20 aastani ja paar hobust anti ka. Ainult kadajatest. Tõrvatonn veel kõige otsa. Alt pannakse põlema.
Muhu

Jaanilaupäeva öösel tehakse Kihnus kylade kaupa mere äärde jaanituli, kuhu kogunevad kyla noored ja vanad. Põletismaterjaliks on vana paat, mis samal õhtul noorte poiste poolt hulgakesi suure kisaga kohale veetakse. Kummulilykatud paat syydatakse. Siis katkeb seni kestnud tants ja kogunetakse selle ymber.
Kihnu

Selleks oli varem mahakantud vana tõrvatud kaluripaat pooleks keskelt saetud ja pooled torni moodi vastamisi kokku pandud.
Häädemeeste

Jaanilaupäeva õhtu tehakse jaanituld ehk jaanikut. Kuulu järele olla eestlased sellega muistsel ajal, sõjaaegadel, yksteisele märku andnud ja teha nyyd jaanituld selle mälestuseks.
Viljandi

Jaanituli tehti vankriratastest, et hää hobuseõnn saaks. Igayks, kel oli, tõi oma rattatyki tulle
Koeru

Jaanituld tetti selle, õt sis tohi_is nõia tulla kar`ä mano ja kodo ka nõidma.
Seto

Pidi tegema jaanituld, siis on omal ja loomadel hea õnn.
Tõrma

Jaanipääv: yks ilu ning õnne pääv, ning ka se targa Jaani säetud pääv. Sellel päeval pidi keik saama valgustetud, niihäste veiksed kui inimesed, ning ka yks tuli pidi saama tehtus, et terve aasta läbi piim nenda pohas ja valge kui hõbe ning taevatähed ja või nii kõllane kui pääv, tuli ning kuld.

?

Mõni arvab, et niikaugele kui jaanitule kuma paistab, vili hästi kasvab.
Nõo

Tulelsid põletatakse Palmses praegusel ajal veel jaanipäeval ja nilmelt niisugustes kohtades, kust tuli merele paistab. Metsa sees põleval tulel ei ole nii suurt tähendust.
Kadrina

Jaanituld tehti kõrgemal kohal. Kui naabertaludes oli oma kink või mägi, siis võisteldi tule suuruses ja erinevuses naabritega. Kui mõnel talul oli soodus jaanitule koht, siis kogunes sinna mitme pere rahvas.
Tarvastu

Jaanipäeva õhtul tehakse kyla ligidal kõige kõrgema mäe piale tuli ylesse, kus siis ringmängusi mängitakse ja vanad inimesed noorematele ennemuistseid juttusi räägivad.
Kuusalu

Haanis Jaanimägesid palju. Kui mitte igas kylas, siis ometi yle kahe-kolme kyla yks Jaanimägi, kus jaanituld tehakse.
Rõuge

Jaanipäeva laupa ööse vasta jaanipäeva lähevad kyla noored ja vanad Jaanikivi juurde. Hiiumaal põletatakse jaanituld juba vanast selle tarvis pruugitud kivide otsas. Seal saab siis kivi otsa vanu laevatykkisi ehk tõrvatyndreid, mis juba tyhjad on, ylese pandud ja pärast tuli otsa syydatud.
Pyhalepa

Õhtul enne jaanipäeva tehti tuli. Vanad tynnid ja vanad rattad. Risttee peal kyla lähedal (enne koolimaja kolm teeharu). Maantee peal tehti.
Tärivere (Iisaku)

Põletusmaterjali eest hoolitsesid selle talu töötajad, kelle maa-alal tuld tehti. Tulematerjaliks kasutati vaiguseid männi- ja kuusekände ning männityvesid. Ridva otsa asetati kas vana rattarumm või tõrvatynn, täidetud vaiguga. Kui okasmetsa ligidal ei olnud, siis kedrati takune lõnkakera, immutati petrooliga läbi ja asetati ridva otsa.
Tarvastu

Mida pikema ridva otsas tuli, seda pikem kasvab viljakõrs.
Võnnu

Jaanituleks pandi vana suur ratas lati otsa pysti ja see pandi põlema.
Laiuse

Käisima tuld tegemas. Pualtyndri pandi tohto, takku, kui keski raatsi andada, tõrva ja kuivi puid vai ykstapuha mis kuiva prahti, mis aga iast põleb. Aeti pualtynner siis lati otsas yles. Maas õli tõine tuli.
Jõvi

Tulel, taiad
Tulel, taiad

Kui jaanitulele mindi, käidi kolm korda edespidi ja kolm korda tagurpidi ymber tule, siis pidi aasta hästi õnnestuma.
Ebavere (Väike-Maarja)

Noored hyppasid yle tule, vahel kaks korraga teineteise käest kinni hoides.
Nõo

Kui yle jaanitule hypata, siis olevat terve aasta läbi terve.
Jämaja

Yle tule hypati, et siis kõik nii kergelt ja hästi töö ka läheb.
Rannu

Jaanipä ööse tulnud kõik rahvas ymbertkaudu kokku, tehtud ymberingi suured tuled maha, söödud ja joodud, tantsitud ja mängitud, karatud tulest läbi elajate õnneks ja kordaminekuks.
Haljala

Vanasti hypati yle jaanitule. Kui tydruk hypates kallima peale mõtles, sai ta pärast sellele mehele.
Nõo

Jaanitule vastu soojendati selga. Kel selg haige, pidi seljavalu ära kaduma.
Lihula


Kari ymber tule
Kari ymber tule

Jaanitule manu aet talu kari ja pant eläjille kellä, kullussa, raudrõnga ja ka mõnele peris rauatyki nööriga kaala ja aet sõs ka kolm kõrda ymmer tule. Sedä tett selleperäst: sõs ei ole unt suvel luumi murdan.
Tarvastu

Jaanilaupärva õhtul võtab peremees kõige parema lehma ja katab ta valge linaga kinni, veab ymber jaanitule, kuni lina märg. Puserdab lina siis veest kuivaks, kuna vee, mis lina puserdamisest saadi, annab lehmadele joogiks, et siis ei jää lehmad haigeks.
Valga l.

Jaanipäeval oli tuli metsa all. Lehmadele pandi valge rõivas selga ja veeti kolm korda ymber tule. Seal söödi, joodi ja laoleti. Söödi piima ja võid.
Helme

Karja peab kolm kõrda ymber tule ajama, lehmil olgu rauatyki kaelan ja vitsad peab tulle viskama ja igast toidust veel natuke.
Tarvastu

Jaanituld tehes aetakse terve kari elajaid tule ymber, siutakse igale elajale tykk rauda, ehk mis maja puduasjadest kätte juhtub, kaala. Selle pääle tuuakse piima, võid ja ka muud söödavat tule ymber. Selle pääle aetakse igat jaanitulel olejat sööma. Karjatsed ajavad siis, kui tõised söövad, karja ymber tule keeru. Sellest tuleb see kasu, et piim, või hää ja elajad terved seisavad.
Paistu

Ku tuli sai maha tehtud ja palas, viis peremees obese kik kolm kõrda ymmer tule, nindapaillu kui neid oli. Perenaine pidi karjage sedasamu tegema
Karksi

Tulel, annid
Tulel, annid

Noormees või neid kummardus yle jaanitule oma salajast soovi avaldama, visates midagi tulle, näiteks rohupärja.
Tori

Jaanipäeva õhtu tetti jaanituli maha. Raiuti kuuski, kadajit ja lepäagu seäntse lage kotuse pääl. Sõs aeti kari ymmer tule. Karjapoiss lääp kige ihen, karjapasun kaalan ja koera perän. Tydrugu ja naise aave karja kolm tuuri ymmer tule. Pernaisel olli võikauss, tydrugul piimäkauss kähen. Sõs visati egä tiiru aig tulle kumakist, võist ja piimäst kah. Mõni kogun terve kuu, nee, kellel kodujumal olli. Toise olli nädäli kogunu. Perel ei ole tohtin enne anda, et aigust tule.
Karksi

Tehtas tuld, tyhjalt ei tohi tule juurde minna, raha peab kaasas olema ja toit ja.
Karula

Jaanitule juurde viidi karjasaadusi ja söödi sääl ära või visati tulle, aga kui keegi oleks toonud koju, sellel oleks siis pidanud midagi õnnetust juhtuma.
Häädemeeste

Vanasti kõik, kes vähegi suutsid, läksid jaanitulele. Vanal aal sa pidid yhe kadagaoksagi tulle viskama, kui sinna läksid. Oieti, et “Kis ei tule jaanistulele, selle odrad olgu ohakased, kaerad kasteheinased.”
Muhu

Jaanibe laupa õhta on ilus tõeste näha. Muhumaal on nyyd ja ka ennevanast ajast nenda olnud. Õhtul pärast päevalooja lähtvad kylade seest ja igalt poolt rahvast kui pihu välja, enamiste vanad ja noored, igayhel on midagi käes, mis tule peäle viivad, mõnel turvas roika otsas, mõnel kadagad ja õlevihud käes, ikka tulele, ikka leedule.
Kui ymber vaatad, on keik kohad rõõmu, jaani-, leedutulesid täis kui taevatähti. Ja inimesed joosvad läbi suitsu ning laulvad hulgakeste.
Saaremaa

Paali männikus on suur kivi. Sellele kivile viidi ohvrid, nimelt jaanilaupäeva õhtu ja jõululaupäeva õhtu.
Saaremaa

Vanakyla man om mägi, mäel om kattai. Sinnä kadaja mano ega jaanipäävä yyl viide syyke. Pante maaha ja tulte eiske mant är. Viide ohvert.
Seto

Tervelt nädala piim kogutakse enne jaanipäeva kokku. Jaaniööl aetakse kari metsa. Tuli tehakse ylesse. Pere istub tule ymber keeru ja nyyd söödakse see tervel nädalal kogutud piim ja või ära ja antakse see piimane pesuvesi lehmadele juua. Midagid ei tohi yle jääda. See on jaanipäeva piimaohver.
Tarvastu

Jaanilaupäeva õhtul tehti suur tuli ja aeti elajad ja lambad kolm korda ymber tule jaaniheinu ees kandes, mille järel heinad loomadele ette anti. Pärast seda käis perenaine söögiga ees, pere ja lapsed järel, kolm korda ymber tule, pani söögi maha, võttis söögi juurest salaja ohvrikivi jauks ära, ilma et teised seda tohtisivad näha – seda pyha saladust ei julgenudki teised tähele panna -, viis ohvrikivi peale ja ytles: “Maa ema, sa andsid mulle, nyyd toon ma sulle, võta vastu, mis ma su käest saanud olen!” Selle järele istusivad kõik tule äärde, sõivad, jõivad, olivad rõõmsad ja laulsivad:

Jaaniga, jaaniga!
Mistes Jaani oodetesse, jaaniga, jaaniga!
Jaanikahja kannetesse, jaaniga, jne.
Et o ni ärja oodatse,
Piduliku piimalehma,
Sest ep jaani oodetesse,
Jaanikahja kannetesse.
Halliste, Karksi

Ähtakun inne jaanipäivä isteva rahvas ytte mäe pääle, vanade puu varju allan ja pidasi yte sömaaigi, inne selle sömene mativa nema maa sisse võido, kohopiima, leiba ja veel mito tesse sööki, et lähmad rohkembaste piima ja voidu annasi.
Seto

Nädal aega enne jaanipäeva võeti jaanipiim. Piim kooriti ära, tehti kohupiima. See viidi Meeksi, pandi jaanikivile. Kivile pandi ka villa. Mis kivile viidi, võtsid vaesed pärast endale. Meeksi Jaanikivi juurde sõitsid jaanipäeval kokku need, kel midagi viga. Kel silmad haiged, pyhkis käterätiga silmi, pani räti kivi peale. Kivi juures on allikas, sealt võeti vett, “hämmäti” silmi.
Seto

Jaanitulesse visetakse kolm tokki, esimese juures ööldakse: “Tutrad tulesse,” teise juures: “Kasteheinad kargele,” kolmanda juures: “Linad minu põllu pääle.”
Saaremaa

Vanadrahvas uskusid, et kes jaaniõhtul jääb kodu, sellel kasvavad lyhikesed linad ja tudrad veel ulka. Sellepärast siis eided tulid tulele ja tõid sylega oksi peale, isi ytlesid: “Linad likku ja tudrad tulesse!”
Risti

Jaanilaupäev visati vanad viisud jaanitulle, see pidi kurjust eemale peletama.
Põltsamaa

Vanasti võetud korpe kaasa jaanitulele ja söödud neid seal. Samuti joodud õlutki. Mõnikord visatud natuke õlut jaanituldegi.
Helme



Vaata lisaks:
Heiki Valk, 1997: Mälestusi Meeksi jaanipäevast
http://haldjas.folklore.ee/tag...
Toit, jook
Toit, jook

Jaanipäeval söödud jaanikahja. Sellest söömaajast ei tohtinud midagi järele jääda. Juhtus midagi yle jääma, see antud koertele, jätsivad need ka yle, siis põletati ära. (Kahi – ohvrisöök ja –jook)
Tarvastu

Jaanipäeval tapeti igas peres lammas, mis ammu selleks juba ette arvatud oli ja keedeti siis liha ja käkkisi, mis jaanilaupäeva õhtul ja jaanipäeval söödi.
Halliste, Karksi

Tapeti lammas või oinas päevä ärä ja sis seive kik sii talutäys rahvast sääl tule ymmer sedä liha ja sis minti nukku juuskma.
Paistu

Jaanipäeval söödud karaskid ehk odraleiba.
Tarvastu

Perenaistel olid kartulakorvi pandud puhtad linad ja korbid sees, neid pakuti ringi, istuti maas, söödi ja joodi ja tantsiti.
Karksi

See õlut, mis jaanikul joodi, pidi tervest vaadist, kust keegi veel enne õlut ei olnud saanud, võetud olema; ehk kes seda oli ära tõutanud, pidi enesele ise õlu tegema.
Helme

Jaanipäeval syyakse sõira, et siis inimesed näitasid, et nad juba saavad sõira.
Hargla

Jaanilaubal tehtud või on kõige häda vastu suur abi.
Suure-Jaani

Jaanipäevaks tehti munavõid ja murulauguvõid.
Ämbra

Jaanipäeval toodi kased tuppa ja keedeti mune kaselehtedega roheliseks.
Koeru

Õlut tehti igas talus.
Mihkli


Kiikumine, pillimäng, tants
Kiikumine, pillimäng, tants

Jaanilaupäeva õhtaks tehti kiiged. Pärast tantsimist läksid tydrukud ja poisid kiigele ja iga tydruk, kes kiigele tahtis minna, pidi kiigetegijale andid viima. Nagu kindaid ja paelu ja jaanipäeva hommiku paar muna, mis kirjuks olid värvitud. Jaanilaupäeva õhtane kiigel olemine kestis kunni hommikuni. Tydrukud ja poisid laulsid kiigel ehk mängisid murul mängusid. Kõige rohkem lauldi aga kiigel seda laulu: “Yles, kiike, kõrgele.”
Ambla

Pallu rahvast olli, tantseve ja laulsive. Näi ärä kah, ku torupilled käisiv jaanitule all.
Karksi

Muas õli tõine tuli. Sene ymber lauleti ja mängiti. Tantsiti labajalga, viru valtsi ja ringtantsu. Kyll sie õli ilus. Kui Tantsu mari seda viel õskas ilusast tantsida. Perse käis ninda toredast kahele puole ja pihtudega kieras siie-sinne, vot õli ilus vahtida. Kui laul lõppes, siis lõivad jalaga kõvast maha ja kierasivad ymber. Jälle tõisele puale nindasamate.
Jõvi

Mängud
Mängud

Jaaniõhtu tehti pikkä nukku. Pika varva otsa panti pää ja valge luuse, punane kört, punane tekk oli kördis. Siis võeti orgiga piiu ja tõsteti pää otsa. Teki vahelt sai ike vaadate, kus lääd. Pikka nuku sis pyyeti, meil muud es ole, meil olle sii nukk.
Karksi

Mehed läksid tule juurde, naised jäid maha, tegid riietest ja ... kepi otsa kõrge nuku ja läksid nukku viima mäe otsa tule juurde. Ise laulsid:
Lähma tulda tundemaie,
Kallakulta kõrgemale.
Meestel oli tuli juba põlema pandud, siis viidi pikk nukk tule alla, võeti otsast ära ja hakati lyhikest nukku seadma. Nukuks valiti yks vahva jooksja tydruk. See oli ikka riides, aga tegi kätega nii, nagu paneks. Lauldi:
Ehi, ehi nukukene,
Ehi, nukku, ehtemelle,
Aa hamet, nukukene,
Pane vöö, nukukene,
Pane körti, nukukene,
Pane jakki, nukukene,
Pane sukka, nukukene,
Pane kinga, nukukene,
Seo paela, nukukene,

Siis oli nukk riides, siis lauldi:
Säe sääred jooksemaie,
Kõdara kõrisemaie.
Siis läks nukk jooksma, poisid jooksid järele, naised laulsid:
Ära, nukku, mõtsa joosta,
Mõtsan mitu murdajada,
Põõsa all on hiilajetta.
Nukku kodu oodatesse.
Tule tagasi, nukukene.
Nukul kangas kammerenna,
Linane ligi lageda,
Peenike pääle peelte.
Nukk võeti kinni ja toodi tagasi. See poiss, kes nuku kinni pyydis, see oli nukuomanik, see hoidis nuku ligi.
Karksi

Jaanilaupäeval jaanitule paistel olla noortelmeestel rabelemise või jõukatsumise mood olnud.
Märjamaa

Jaaniule juures maadeldi, veeti sõrme, veeti vägikaigast.
Seto

Põllunõidus
Põllunõidus

Jaanipäe laupäe oli. Läksin abi paluma yhe vanamehe käest. Ta tuli vasta, ymberkaudu oli ise rukkipäid täis. Rukkipää otsad olid särgist välläs, põu oli neid täis.
Mahu

Kõrsviljadest köideti mõnes talus jaanipäeval kimp ning hoiti aidalaos, et vili kasvaks ja annaks rikkaliku saaki.
Tarvastu

Jaanilaupäeval perast päevä käis peremees oma põllu ymbert tiiru läbi ja pistis pihlaokse iga põllunurga sisse, siis ei saada kuri umbrohtu kylvada.
Helme

Jaanipäivä ööse käyva nema oma põllo ymbre, tsuskava oma põllo sisse lehilisi puid ehk puuosse ning käyvä ratsal hobesega ymbre oma maa piiri, niikavva kui päiv tõsep.
Karula

Sii Nautsi kylas yhes peres perenaine köib jaanilauba yyse ymmer põlla ja torkab pussnuaga iga antsi ala (aia tugipuu alla).
Tõstamaa

Mõned vanad nõiad syytanud jaaniöösel tõrvasid (kuiva männapuu tõrvased laastud) oma põllu ymber põlema, et ei saaks teise inimese kuri sõna põllule vaeva teha.
Saarde

Mõned kunstlikud mehed teevad pealetuule põllo ääre tuld, et suits yle põllo käib ning rohto peab põllult kautama.
Muhu

Kui jaanipäävä öösi tuletunglaga ymber põllu käiakse, sii ei tule hunt karja.
Maarja-Magdaleena

Põllumehed võtnud tule juurest tuhka ja visanud maha, et siis sygisel hääd saaki saada.
Tõrma

Jaanipäeva ööse pandas iga vilja sisse, mis nurme pääl kasub, rist, et vili korda lähes.
Hargla

Jaanipäeva öösi kisti umbrohtu viljapõllult, et siis pääle jaanipäeva umbrohi põllult kaoks.
Karula

Jaaniööse toob peremees kaevust kolm korda ämbriga vett ja viskab iga põllunurga peale, et vili suvel mitte põuda ei kardaks.
Tõstamaa

Jaanpäeva hommikul peab peremees enne päeva käima kolm tiiru ymber linapõllu ja kolm pihelgaoksa põllusse pistma, siis ei söö lapulased linaõnne ära. (lapulased – siin nõiad. Sama on tehtud ka rukkipõllul).
Halliste

Kes jaaniöösel ei makka ja nukku jooksman käyb, sellel saap tõisel aastal hääd linad, aga kes kik see öö makkab, sel saave lina maha lööma (see on, ei seisa pysti).
Karksi

Et raududu uba ära ei rikuks, visati jaanipäeval terariistad, nagu kirved, vikatid, noad jne. oaaeda.
Tarvastu

Meie kylas oli laialdaselt kapsajuurepõletikku, sede peeti kurja silma syyks. Juba kapsaistutamise algul pisteti vaootsale pihlapuu oks ja nõges. Need abinõud ei aidanud. Siis ema õpetas: katsu jaaniulelt ära tuua tungal, nii et keegi aru ei saa. Tõingi. Ema ajas isa yles ning tegi asja selgeks, et uleb pyksata, kolm korda, tungal käes, ymber kapsaistanduse jooksta.
Seto

Jaanipäeva hommiku kõlistakse vikatisi, siis saada niitmine jõudus olema.
Äksi

Jaaniööse ihub peremees vikatid, et mitte terariist kivi ei kardaks ja alati terav seisaks niidu ajal.
Tõstamaa

Karjanõidus
Karjanõidus

Jaanipäeva hommuku anti egale lehmäle leibä ja pisteti heinu suhu. Leib pisteti kik nõglaga läbi. Sõs pidive kik lehmä andma paelu piimä ja ei saavat kadeda inime nõidu piimä halvaks minema.
Tarvastu

Jaanipäeval seotakse elajatele vistvõrud ymber kalea, siis ei söö hunt kedaki ära.
Suure-Jaani

Jaanilaupäeval pärast päeva loojaminekut võeti pihlakaoksake ja tehti 9 risti pääle. See oksake panti loomade molli.
Rõuge

Kui jaanipäeva õhtul elajatele rauad kaela pannakse ja ymber tule aetakse, siis on elajad terved ja kõvad kui raud.
Tarvastu

Jaanipäeval käidud ymber karja, sõir sõelas ja öeldud: “Kalda siiä karjaõnne, too iks siiä sõglatäys!”
Karula

Jaanilaupäeval peab lehmi lypsma enne päikese loojumist, jaanipäeva hommikul aga enne päikesetõusu, muidu jääb piimasaak vähemaks – Jaan viib piima ära.
Me pidime emaga juba jaanilaupäeva hommikul lina sõitma. Ytlesime tydrukutele, lypsku lehmad varakult õhtu eel. Neil läind aga kraamimise ja tolmutamisega kaua aega ja lyps jäänud hilja pääle. Nad arvand, et ega see viga tee, kui tund aega hiljem lypsame, võime siis ka hommikul hiljem lypsta. Päike olnd juba ammu loojas, kui nad lypsiga valmis saand. Paari päeva pärast tulime koju – lehmadel kohe kolm-neli toopi piima lypsikorras vähem. Enne sai lypsik ääreni täis, pääle selle aga veidi yle poole.
Nõo

Jaanipäeval lypsti enne päeva yle vikatitera lehmi.
Kanepi

Niisama pani mõni naine enesele meesterahva kybara või mytsi pähä, mõni naine jälle võttis musta rätiku ymber, läks karjamaale, otsis sealt loomasõrgu, karvu jne. Neid leidnud, sõnus ta: “Siit piima, siit võid!” Nii jaanipäeval tehes loodeti head piimaandi.
Rõngu

Jaanipäeva hommungul mindas õige vara väiksen ahen võõra karja tanumide nink korjatas säält jälgede sisest puru nink loetas omale elajile piimaõnne: “Viie valla või, kuue valla kuur, säitsme valla sõir,” nink vahest veel mõnda jagu muid sõna.
Urvaste

Jaanipäeva ommuku võeti lehma sõrgade asemelt mulda. Põletasse ära ja antasse lehmadelle. Siis lehmi ei saa ära kaetse.
Paistu

Selsamal öösel korjatakse kastet rohu pealt nartsudega ja väänatakse siis pudelite sisse, mida loomadele, kui midagi tõbe on, sisse antakse ja ka kõik eluylespidamine seeläbi korras on.
Tärivere (Iisaku)

Jaanipäeva hommikul võtnud peremees oma vana muste kuue käde, lohistan sellega kõik loomalauda, aidaukse- ja väravaalused ning õue läbi. Pesnud siis selle kuue kajukynas ära ja pand paigale. Loomad, kes säält kajukynast joond, seisn siis aasta läbi rammusad.
Karja

Laane vanaperenaine nops miu karjamaal siin yitskõrd jaanilauba ommuku. Mia mõtli, et mis ta sääl korjab põllesse. Sis näi – korjas einu ja lilliõisa. Pomises ikki, et “Või miule, sinine vesi siule.”
Halliste

Piimakutsumise sõnad. Kui lehm paljo piima peävä andma, sis peäp pernaine jaanipäiva hommongu vara, enne kui veel rahvast kõnnip, piima kutsma. See synnip nii, et pernaine ihoalaste kahrupersehe lätt ja säält hõikas: “Sopst, sopst, soolane piim, kopst, kopst, kohopiim ...”.
Põlva

Jaanipääva ööse peab perenaine alasti võid tegema, siis on hea võisaak.
Jõvi

Jaanipäeva laupäeva öösel kella kaheteistkymne ajal vana vihaga karjasmaal piimapytti ja lypsikut vihelda, siis on aasta läbi hea piim ja või, niisama ka jaanipäeval kell kaksteistkymmend teha.
Vasjala (Jyri)

Jaanilaupäeva öösel võetakse õhtused toapyhkmed ja suitsetatakse nendega lehmi, siis ei hakka kuri kylge.
Äksi

Jaanilaupäeva õhtul punusid karjused lehmadele lilledest pärjad pähe. Siis pidi saama hea piima-aasta.
Urvaste

Mina olin karjane kaua aega, siis – seitse suve käisin – ja siis pidi korjama kõiksugu lilli ja tegema pärja lehmadele pähe. Lehma oliva väga ilusa, kõik ehten, niisugune pidulikkus, nagu pulman, kellad kaelan.
Võnnu

Jaanilaupäeval pidid pärjad panema loomadele pähe. Karikakratest ja mis tugevama lille. Siis päris ilus oli vaadata, kui kõik lehma, pärjad pään olid. Siis pidi sõira andma, perenaine andis. Loomad olid julged, lasid panna kyll. Siis kodus ema andis sõira.
Karula

Leedokaste
Leedokaste

Jaanipäivä iel täydyd, neh, igä heinä maha niitädä. Ega sest old lugu, kui palju. Vade jaaniöö kaste ala täydys olla heinä jäämäss. Sidä jaanikastet täydys senneperast hein saada, et siis seisusid talvel loomad iä enämiste terved, ku oli sidä heinä ka luomale andada. Ega jaanipäivä yöks ei pandud ysige heini kökki, oli ilm messugune tahes. Sel jaaniöö kastel pidi olema, neh, haigustevastane moju.
Kuusalu

Jaanipäävä aigo om haanä päält kastet korrät ja hobeste ruhte pusertet, et siis hobese illosa ollõsi
Räpina

Niisamuti kasteti rangisi ja sedelgaid jaanikastega, et siis hobuse kael ja selg ei pidand katki minema.
Koeru

Jaaniöösel korjasivad neiud jaanikastet ja hoidsivad riista sees alles, millega tähtsamail aegadel silmi pesivad. See kastemärg pidi aitama, et neiulik noorus ja kenadus kaua pidi kestma. Kastet korjati nii: lautati rättik kastese rohu pääle, nõndakaua kunni läbimärg oli, siis väänati see vesi välja ja toimetati jälle endistviisi edasi, kunni tahtmine täis oli. Muidugi pidi see toimetus salaja, ilma teiste nägemata syndima.
Rakvare

Jaanipäeva hommiku pestakse kastega silmanägu, et sui silmad haigeks ei jääks ega nägu ära päivitaks.
Vasjala

Vana jaaniba omigu enne päevatõusu võtke kepp kätte ja sinna otsa puhas riie. Sellega minge metsa, kus lage maa. Võta ja korja, vääna nõu sisse. Ku päe tõusma akkab, siis tule ää. Ma olen seda vett joond, ma vist sellepärast olen nii vanaks eland. (Tõepoolest jutustaja omaski kahes pudelis selliselt korjatud kastevett. Teises pudelis leidus aga täiesti puhast ja häämaitselist vett, mille korjand jutustaja esimene naine umbes 50 aasta eest. Seda vett peeti majas suures aus, millest võetavat tilkhaaval ainult raskemate haiguste puhul. 91aastane vanake pidas seda kindlasti imetegevaks tervisveeks, mis pikendand nii kauaks ta päevi.)
Ridala

Kui jalad haiged on, siis jaanipäe laupäe õhta käi ja jookse mööda jaanikastet, see on väga hää rohi.
Kullamäe (Järva-Madise)

Jaaniöösest kastet korjatakse, pandakse pudelisse, et kui ohatand, põlend ehk muidu ihu katki on, siis sellega pesta. Olen jaanikaste sees piherdanud sygeliste pärast; nii kibe on jaanikaste, kui silgu soolvett võtaks selga, aga sygelised kadusid. Olen ka teisi sel ööl näind seda tempu tegemas.
Ambla

Kui jaaniööse rohu sees pöherdakse, siis ei hakka haigus kylge.
Mahu

Jaaniöösi peab allikaveega silmi pesema, siis on silmad ilusad ja terved.
Võnnu

Hein
Hein

Ennejaanipäevase heina sees niipalju mett kui pärastjaanipäevase heina sees vett.
Muhu

Vanast tettu alati enne jaanipäevä heinä. Nii ennejaanipäevatse heinä panti talvel esi paika ning kutsuti neid jaaniheintes. Neid loetu ka rohust ning kui lehm lypsmä sai, anti neid heinu lehmäle kõige esiti syvvä.
Tartu

Kui enne jaanipipäivä kuhja tehässe, siis pidävä kuhjele vöö ymmer tõmmama, sest kuhjäd, mis enne jaanipäivä tehässe, kui neile vöösid ymmer ei tõmmata, siis löövä pikken niid kuhjad põlemä.
Viljandi

Loond
Loond

Kui jaanipäev seljataga, vaikib pool linnulaulu metsast, jaakapäev seljataga, siis vaikib metsast terve linnulaul.
Saarde

Pääle jaanipäeva mineva käol odrauhak kurku, sis jätab laulmese järgi.
Viljandi

Kui kägu kavva kuuk, sis on pikäline sykys, aga kui kägu enne uut jaanipäivä ärä lätt, sis tuleb varra sykys.
Põlva

Mitu päeva pääle jaanipäeva kägu kukub, niimitu nädalat on pääle mihklepäeva sooja
Tärivere (Iisaku)

Kui jaaniussikesed jaaniööl heinas läigivad ja sädendavad, siis tuleb sygisel hea viljasaak.
Rannu

Jaanipäiva peitakse õige suue au sees, enne jaanipäiva olevat liled ja heinad kõik rohtu täis, mis pääle jaanipäiva ära kaduvat.
Karula

Kõik rohud peab enne jaani korjama, siis nad on vägevamad.
Tori

Mõtsast korjati jaanipäevän kiksugutsit rohte, sest et ainult need arvati avitavat, mis jaanipäevaän korjat om.
Tarvastu

Arstirohtusid korjadaks 3 päeva enni jaani ja 3 päeva pärast jaanipäeva.
Käina

Kui peale jaanipäeva päike pilve vastu looja läheb, siis hakkab teine päev vihma sadama.
Vändra

Vihm
Vihm

Jaan avab taevaluugid. See tähendab: enne jaanipäeva on ilusad kuivad, pärast jaanipäeva aga hakkab rohkesti sadama.
Nõo

Kui kuiv aeg olli ja siis ka veel jaanipäeval ene lõunat vihma sadas, siis oli veel lootust, aga sadand pääle lõunat kui palju tahes, se ei aita enam midagi.
Karja

Jaanipäeva ennelõunane vihmariputis kosutab rohkem kui pärastlõunane suur padin.
Kaarma

Kui jaanipäivä laupäiväl vihmä saab, siis hagevad paarmud ära kaduma.
Kuusalu

Kui jaanipäeval saab härg juua, siis mihklipäeval ep saa lammas juua.
Pöide

Kui jaanipäeva ööse vaikne tuul, siis hea pähklisaak.
Vaevara

Leedopäev 24.06

Surnute mälestamine

Kogu Sakalamaa käis jaanipäeval surnuaial, sest see oli Sakalamaal yhtlasi surnuaiapyha ja sinna ei mindud niipalju kiriklikku talituse pärast kui surnute mälestamiseks ja austamiseks.
Viljandimaa

See oli Helmes suurpäev. Selle vastu valmistati juba varakult. Kõik, kellel vähegi võimalik oli, läksid surnuaiale. Sinna tuldi kaugelt ja lähedalt, et mälestada oma lahkunuid omakseid ja kokku saada kaugelt tulnud sugulaste ja tuttavatega.
Helme

Jaanipäeval hakkas juba varahommikul inimeste voorid teel liikuma. Need olid enamasti vanad inimesed, kes polnud jaanitulel käinud. Noorrahvas läks kalmistule hiljem. Nad olid vast päevatõusuks koju jõudnud ja nyyd oli uni magus.
Viru-Jaagupi

Jaanipäeval armastati ka abielluda, siis olevat olnud abieluõnn kõige kindlam.
Seto

Kasutatud kirjandus:
Eisen, Johann Mattias. Jaaniraamat.
Hiiemäe, Mall. Eesti rahvakalender VI.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus