Eestil pole vaja oma Nokiat otsida, sest see on meil oma heade heliloojate, nende muusika ja muusikute näol olemas, kuid riik peab neid märksa paremini toetama, arvas maestro Neeme Järvi. "Kus on meie Nokia?", küsis Neeme Järvi saates "Kahekõne". "Meie Nokia on meie muusika, kui te tahate teada./.../ Meie otsime oma Nokiat - see on olemas, aga paneme need prioriteedid paika," ütles saatekülaline. Ta nimetas meie kuulsaid heliloojaid Arvo Pärti, Eino Tambergi ja teisi, kelle loomingut tuleks paremini ära kasutada.
Neeme Järvi sõnul viitas tõsiasjale, et meil pole professionaalset segakoori ning riiklik meeskoor on sulanud poole väiksemaks. Dirigent möönis, et nõukogude ajal rahastati eesti muusikuid paremini. "Tähelepanu kultuurile oli palju suurem kui tänapäeval, palju suurem. Muidugi, kultuur oli allutatud poliitikale, aga kas tänapäeval ei ole?", küsis ta. Kuigi nõukogude ajal tuli mängida kohustuslikku muusikat, oli muusika Järvi sõnul riigi poolt tähtsustatud.
Ta kritiseeris poliitikuid, kes arvavad, et Estonia näol on meil oma ooperiteater olemas, kuid see hoone ehitati draamateatriks. "Estonia teater iseenesest ei ole muusikateatriks võimeline olema, sest balletti, ooperit ei saa seal esitada - seal ei ole akustikat."
Maestro sõnul on probleemiks poliitikute vahetumine. "Meie riigijuhid muutuvad kogu aeg./.../ See tõmblemine segab väga palju ühist mõtlemist ja sellepärast, kui üks läheb ära, siis teisele tuleb hakata puust ette tegema," oli Järvi pahane.
Kui varem oli maestrol alati võimalik meie poliitikutega kohtuda, siis nüüd on need kokkusaamised harvaks muutunud. "Ma ei üldse tegelikult meie peaministrit kunagi isiklikult näinud. Proua Jänest olen ma võib-olla suvaliselt näinud suvel üks kord väga lühidalt, aga mitte asja pärast rääkides./.../ Kas see on ebaviisakus, kas see on lihtsalt tähelepanematus või see on väga kehv suhtumine kultuurisse üldse ja meie rahvasse ning nendesse inimestesse, kes midagi teevad?", küsis ta.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Toomas Merilo24 Sep 2010 13:13
Maailma maastaabis eesotsas olev maestro Neeme Järvi avaldab nördimust, et Eesti poliitikud ei pööra kultuurile erilist tähelepanu… et ministrid ei vaevu kohtuda isegi temasuguste tipudega ja et riigieelarvest nii vähe on suunatud kultuurile.
Pean möönma, et ma ei ole kindel, kas mudel, kus tippkultuur on täies mahus rahastatud riigi poolt on õige. Kas riik peaks kandma 90% kuldest, või 75%, 50%, 10% või lihtsalt moraalselt asja toetama?
Mäletan, et kord MÜ-s, maestro dr Taavo Virkhaus, laudkonna vestluses, soovitas kaaslaudkonnas olevale Elmo Nüganenile ameerika mudelit: koorid, orkestrid, teater, jms peaksid olema isemajandavad; suutelised tegutsema ilma riigi rahadeta. Hr Nüganen ehmus, (piltlikult) läks valgeks naost… “Eesti liig väike… riik peaks lõviosa kuludest kandma, muidu kultuur hääbub.”
Kas rahastamismudeli suhtes on Järvil õigus? Kas Virkhausil? Mine tea.
Aga kindlasti valitsus ei tohiks kultuuri eirata. Ta peaks vähemalt moraalselt tippe toetama, nii autasustamisega, ürituste korraldamistega, avalikult kohtumistega, jms. Tunnustamaks selle tähtsust. Kas see juhtub? Jaa. Kas piisavalt? Jälle, mine tea.
Mati Pungas on ka – kõrvalehüppes – väga sisuka kommentaari teinud. Paneb mõtlema.
Kuid Maxim näeb selles midagi, mis tema vana laimu kommentaariumis kuidagi toetaks.
Et see lihtsalt nii ei ole, ei mahu Maximile pähe. Kuidas seda seletada?
.24 Sep 2010 11:10
Järvi ja Pungase märkustele võiks palju öelda, vastuväitena. Kuid me sind ei saa panna nende eriarvamuse leeri. Sina tuled siia oma kurja välja ajama ja, selle eest ootad meilt tänu ja lugupidamist. Veel selgemat tõendi pole saada, et sul on tõsine vaimuhaire.
