Moscow Times: Putin vihkab eestlasi isa reetmise pärast PM (3)
Kuumad uudised 25 May 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Venemaa presidendi Vladimir Putini Eesti-viha taga võib ajalehe Moscow Times endise toimetaja Lynn Berry arvates olla mälestus isast, kes käis Teise maailmasõja ajal Eestis luureoperatsioonil ja pääses eluga vaid üle noatera.

Putin on varem tunnistanud, et eestlased reetsid tema isa sõja ajal, märgib Berry oma arvamusloos. See olevat tema hinnangul ka põhjuseks, miks Venemaa president võtab sedavõrd isiklikult pronkssõduri teisaldamist Tallinnas ning ründab teravalt Eesti ametivõimude tegevust rahutuste ajal.

2000. aastal enne presidendiks valimist andis Putin terve rea intervjuusid kolmele ajakirjanikule raamatu «Esimene Isik» kirjutamise tarvis, mille esimeses peatükis räägib tänane Venemaa juht oma isast Vladimir Spiridonovitš Putinist.

Teise maailmasõja ajal kuulus too NKVD sabotaažipataljoni, mis tegutses Saksa vägede tagalas. 28-liikmeline rühm saadeti viima läbi operatsiooni ka Eesti territooriumil. Neil õnnestuski üks varustusrong siin õhku lasta ja metsa peituda, kuid lõpuks olid sabotöörid sunnitud toidu saamiseks pöörduma kohalike elanike poole.

Eestlased olevatki toonud venelastele süüa, kuid andsid nad seejärel sakslastele välja. Rühma liikmetest pääses eluga vaid neli, nende seas ka Putin, kes peitis ennast sohu. Mülkas vee all olles ja läbi rookõrre õhku saades õnnestus mehel koertega piirkonda läbi kamminud sõduritele märkamatuks jääda.

Edasi jätkas praegune president lugu oma isast kirjeldusega, kuidas too liitus Leningradis regulaararmeega ning sai lahingus raskelt haavata. Mees pääses tänu kamraadi abile, kes kandis ta vaenlase tule all üle jäätunud Neeva jõe haiglasse. Putini isa jaoks oli sõda seega täis hetki põlastusväärsest reetmisest ja kõigutamatust lojaalsusest, märgib Berry.

Venemaa president näitas oma tundeid eestlaste vastu esimest korda avalikult välja kahe aasta eest, kui Moskvas tähistati 60 aasta möödumist Suure Isamaasõja lõpust. Tookord avaldas ta ka oma ajaloonägemuse selles osas, mis puudutas Baltimaade okupeerimist.

Putini hinnangul mingit okupatsiooni Eestis polnudki, sest Saksamaa oli 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi paktiga lihtsalt loovutanud selle ala tagasi Nõukogude Liidule.

«See tähendab, et kui Balti riigid olid 1939. aastal ühinenud Nõukogude Liiduga, siis ei saanud Nõukogude Liit ju neid 1945. aastal okupeeridam sest nad olid juba nõukogude Liidu osa,» teatas Venemaa president kahe aasta eest.

Seejärel ütles Putin ka kuulsaks saanud värvikad sõnad: «Ma ei pruukinud õppida ülikoolis väga hästi, sest ma jõin vabal ajal palju õlut, aga sellegipoolest mäletan ma midagi. Midagi jäi mulle pähe. Meil olid head õpetajad.»

Üks asi, mida Nõukogude õpetajad talle tõenäoliselt ei rääkinud, kirjutab Lynn Berry, oli see, et enne, kui eestlased reetsid tema isa NKVD rühma, oli NKVD alustanud eesti liidrite ja kõigi teiste nõukogude võimu vastaste arreteerimist, et nad tappa või saata töölaagritesse.

«Putini jaoks on ajalugu ikka seesama ajalugu, mida õpetati Nõukogude Liidus. See on selle riigi ajalugu, kus ta üles kasvas, ja selle mehe ajalugu, kes elas üle sõja, et saada tema isaks,» lõpetab Berry oma arvamusloo.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus