Matti Ilves: Kaleva surmalend ja vaherahuaeg Soomes Koguja (3)
Arvamus 24 May 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Veiko Rämmel

Lugesin äsja huvitavat Risto Niku raamatut "Kaleva surmalend" ja otsustasin ka siin midagi sellest kirjutada.

Artikkel originaalis: http://www.koguja.info/index.p...

Soome pidas kangelaslikku Talvasõda ja saavutas seeläbi ISESEISVA riigi jätkumise. Eesti valis allaandmise tee ja kaotas riigi. Mul on sellise riigijuhtide käitumise üle siiamaani häbi. Venelased austavad vaid jõudu ja isegi võitlust nende vastu hindavad nad rohkem kui alistumist. Seetõttu oli nende suhtumine soomlastesse parem kui meisse. Raamatus kirjutatakse president Pätsi kohta õiglaselt halvustavalt: "Kõige ilmesemat kokkuleppepoliitikat ajas Eesti president Konstatin Päts. Ta soovis igal moel idanaabrile meele järgi olla ning kohati läks oma lipitsemises niivõrd liiale, et tekitas piinlikust isegi venelastes endis."
Soome oli raskest võitlusest suurriigi vastu kurnatud ja vajas kasvõi lühikest hingtõmbeaega:
"Soome valikud märtsis 1940 olid piiratud. Tegelikult oleks ainuke reaalne alternatiiv rahu sõlmimisele olnud täielik allaandmine ja iseseisvuse kaotamine. Punaarmee rünnak aprillikuus Karjala maakitsusel oli olnud sedavõrd võimas, et lõi soomlaste kaitse tõsiselt kõikuma. Parimad positsioonid olid käest lastud, laskemoon peaaegu otsas ning meestel hädasti puhkusi vaja. Vaherahu argipäeval kiusas inimesi enim toiduainete ja kamuude kaupade puudus, mis põhjustas erti linnades mitmesuguseid probleeme. Soomes oli 1930-ndate lõpus juba harjutud sellega, et poes leidus kõike tarvilikku, soovijaile jagus isegi luksustarbeid.
Kevadel 1940 varjutas Soomet kõigile muudele ohtudele lisaks ka inflatsioon. Raha ringluses eriti polnud, kuid kaupa oli veelgi vähem. Ametivõimud manitsesd aprilli alguses hoiduma toiduainete hinna tõstmisest - see edendaks inflatsiooni ja põhjustaks ostuhüsteeriat."
Soomlestele tuleb au anda, isegi sellisel raskel ajal ei unustanud nad riigikaitset ja asusid väljaehitama uusi piirikindlustusi:
"Uue Salpaliniaks inetatud kaitsesüsteemi pearõhk lasus lõunas, kuhu planeeriti ehitada, kuhu planeeriti ehitada unbes 60 kilomeetri pikkune ühtne kindlustusliin Soome lahe rannikult Saimaa järveni. ...
Hiigelprojekt sai valitsuse heakskiidu. Suuremahulisi kindlustustöid alustati mais, kui valitsus eraldas selleks otstarbrks 50 miljoni marga suuruse sihtsumma. Juunis said ehitajad lisafinantseeringuna veel 50 miljonit marka.
Soomel tuli leppida peaaegu kõigi NSV Liidu nõudmistega, vaatamata sellele, kas nendel nõudmistel oli rahulepingu järgi üldse mingi põhjendus. Sõja kaotanud soomlased olid tegelikult olid tegelikult sama võimetud Moskva survele vastupanema kui Baltimaad." Näiteks nõudsid venelased kõigi kaotatud aladelt evakueeritud tööstusettevõtete seadnete tagasitoomist. Sõja ajal valitses riigis loomulikult tsensuur.
"Soome ajakirjanikud olid pärast Talvesõja lõppu raevus (tsensuur jätkus ka pärast sõda, küll veidi teisel kujul. M.I.). Kui kodanik soovis sõja ajal teada saada, mis rindel tegelikult toimus, pidi ta seda lugema välismaistest lehtedest. ... Miks nõustus valitsus niivõrd viletsatel tigimustel rahu sõlmima, imestasid lugejad. Ajalehed ju teatasid, et asi on kontrolli all."
NSV Liit kehtestas kõigi Balti riikide suhtes enne täielikku okupeerimist blokaadi, käsk oli katkestada igasugune laeva- ja lennuliiklus. Sellisest otsusest ei teatatud age ühelegi riigile, see on ka üheks põhjuseks, miks selline tegevus ei mahu rahvusvahelise õiguse raamistikku. Nüüd Kaleva lennust:
"Reede, 14.06.1940.
Kell 14.06 teatab Helsingi lennujaam Kalevale tema maandumisraja, kuid vastust ei tule. Prangli saare kohal vähendab Kaleva vasakul küljel lendav pommitaja kõrgust ning siirdub kaugemale lääne suunas. Paremal küljel olev pommitaja tõmbab kalevale kõrvale vaid umbse 50 meetri kaugusele. Pommitaja kuulipildujatornist tehakse seeria hoiatuslaske. Valgusviirude juga möödub Kalevast eestpoolt. Kaleva lisab kiirust ja ninng jätkab lendu Helsingi suunas. Pommitaja tulistab teise seeria hoiatuslaske."
Hoiatuslaskudeks saab neid valanguid nimetada vaid tinglikult. Lennukid ei olnud raadioühenduses, samuti ei teadnud Kaleva meeskond midagi kehtestatud blokaadist.
"Seejärel tõmbab ta kõrvale ja laskub allapoole. Vasakul küljel olnud teine pommitaja tõuseb Kaleva kõrvale . Lennukid läheneved Krri majakasaarele. Pommitaja kuulipildujatornis suunab laskur oma relva soomlaste lennukile. Ta tulistab pika seeria. Viiekümne meetri kauguselt pole raske sihtmärki tabada.
Kaleva vasak mootor süttib põlema. Reisilennuk hakkab kõrgust kaotama.
Tuleleegid löövad tema vasakust mootorist välja. Lennuk jätab enda taha paksu, nasakule keerduva musta suitsulindi Kaleva langeb järjest madalamale. Lennuk käändub järsult vasakule, kostub plahvatus ning paiskub vette. Must suitsusammas ja aeglaselt leviv naftalaik jäävad märkima kohta, kus Soome reisilennuk OH-ALL kaleva kell 14.13 sügavustesse vajub.Vene pommitajad lisaved kõrgust ning kaovad ida suunas."
Tallinnast Helsingi suunas startinud Kaleval oli reisiatesalongis ja lastiruumis kokku 277 kilo diplomaatilist posti. Kõige varem jõudsid kohale Eesti kalalaevad. Veidi hiljem korjas allveelaev Štša-301 kaluritelt ja veest kokku posti. Lõpptulemusena said venelased endale vaid umbes 100 kilo diplomaatilist posti, ning kaotasid enam kui poole.
"Uskumatu küll, aga lennuliiklus Tallinna ja Helsingi vahel jätkus ka pärast Kaleva allatulistamist. Aero küll lende enam ei teinud, aga eestlased sooritasid laupäeval oma hommikuse lennu iloma vahejuhtumiteta.Üks võimalik seletuss sellele on sõnum, mille saatis kindralmajor August Traksmaa Eesti sõjaministeeriumist oma nõukogude kollegile Paldiski baasi. Kaks tundi pärast Kaleva allatulistamist palus eestlasest kindral viisakalt, et venelased tagaksid tsiviillennuliikluse jätkunise Tallinna ja Helsingi ning Tallinna ja Stochholmi vahel.
Oli lubadustega kuidas oli, aga pühapäeval sai Ago lennuk teel Helsingisse Vene allvelaeva kuulipilsujadušši osaliseks. Pihta lennuk siiski ei saanud. Ka tagasiteel võeti lennuk märklauaks - seekord tulistas allveelaev kahuriga. Reisilennuk vähendas kõrgust ja jõudis kõrvalpõikeid tehes tervena Ülemiste lennuväljale."
Peale seda insidenti katkes ka igasugune liiklus.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus