Eesti Elu
Märkmik: Kultuurikärgatused Nukuteatri laval (1)
Eestlased Eestis 04 Feb 2011  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Jagati Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaid

Mis asi on Kultuurkapital? Paljusid Eestis ilmunud raamatuid lahti lüües leiate esimesena kirjas tänud Kultuurkapitalile. Samamoodi tänab kunstnik galerii seinal just Kultuurkapitali, kes aitas rahastada nii loomeprotsessi kui sellega rahva sekka näitusele tulemist.

Neli korda aastas on võimalik esitada taotlus rahaliseks toetuseks Kultuurkapitalilt, kui sinu tegevusalaks on: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, näitekunst, audio-visuaalne kunst, rahvakultuur või kehakultuur ja sport.


Eesti Kultuurkapitali seaduses on kirjas, et „Eesti Kultuurkapital on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu.“

Lisaks taotletud stipendiumitele (mille saajate pikki nimekirju avaldab kultuurileht Sirp) jagatakse kord aastas ka Kultuurkapitali aastaauhindu. 28. jaanuari õhtul anti välja kaheksa aastapreemiat 7000 euro väärtuses ja hulk väiksemaid eri kultuurialade nn sihtkapitalide aastapreemiaid (väärtuses 3500—2100 eurot). Üritust peeti Eesti Nuku- ja Noorsooteatris ja niisiis oli etenduse ja lavastuse idee Nukuteatri meeskonnalt. Järgmisel õhtul näidati ürituse salvestust ka Eesti Televisioonis.

Kust tulevad jagatatavad rahad?

Kultuurkapitali seadus ütleb: „Kultuurkapitali vara moodustub: laekumistest vastavalt alkoholiaktsiisi seadusele ja tubakaaktsiisi seadusele, laekumistest hasartmängumaksust vastavalt hasartmängumaksu seadusele, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest ning Kultuurkapitali vara paigutamisest saadavast tulust.“ Ühesõnaga peamisteks rahaallikateks on alkoholi ja suitsumüük ning kasiinodesse jäetud rahad, millest sünnib ka miskit head ja abistavat ehk nagu kunstnik ja animafilmitegija Mati Kütt ütles oma tänusõnavõtus, et temagi soovib teha oma osa Kultuurkapitali kaevu täitmisel ning üritab rohkem punast veini juua.

Kõiki auhinnasaajaid ei jõua üles lugeda, küll aga võiks lugeja tutvust teha kaheksa suurima, aastapreemia võitjate ja tegevusega. Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia sai noor trio Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke särava loomingulise aasta ning kõrgetasemelise panuse eest Eesti maa-arhitektuuri: Sõmeru keskushoone ja Maanteemuuseumi välialad. Audiovisuaalse kunsti aastapreemia sai Mati Kütt nukufilmi eest „Taevalaul“. Helikunsti aastapreemia pälvis Urmas Sisask „universumi armastuse vahendamise eest“ (helilooja Sisaski inspiratsiooniks on teatavasti tähistaevas). Mats Traadile anti kirjanduse aastapreemia jõgiromaani „Minge üles mägedele“ lõpetamise puhul. Teos koosneb neljast köitest, tema tegevus vältab 118 aastat ja kirjutanud on autor seda viimased 30 aastat. Kehakultuuri ja spordi aastaauhinna sai iluuisutamise treener Anna Levandi kui „Eesti iluuisutamise edendaja ning Euroopasse viija“. Isa poolt ungarlasele ja ema poolt eestlasele Denes Kalev Farkasele anti kujutava ja rakenduskunsti aastapreemia näituse ning esinemiste eest läinud aastal. Näitekunsti aastaauhinna sai teatriühendus R.A.A.A.M. pikaajalise tulemusliku tegevuse eest ning viimase, Kultuurkapitali rahvakultuuri aastaauhinna pälvis Kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiivi teadur Anu Korb Siberi eestlaste rahvapärimuse pikaajalise kogumise ja uurimise eest ning sariväljaande „Eesti asundused I-V“ koostamise eest.

 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus