Eesti Elu
LUGEJAKIRI: Karupojaga mädasoost Märjamaale (2)
Arvamus 24 Jul 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Vene majandusdoktor Mihhail Deljagin (41) on töötanud Kremli tippmeeste jt. nõustajana. Ta oli hiljuti Eestis, kus andis ajalehele KOMSOMOLI TÕDE (Komsomolskaja Pravda) intervjuu. (Selle väljaande samanimeline sõsarleht ilmub venekeelsena ka Torontos ning on piisavalt impeeriumimeelne.)

Deljagini jutt on pikitud valede ja desinformatsiooniga. Juba pealkiri – FASHISTLIKKU EESTIT VAEVAB TALUPOJAMENTALITEET on vigane. Autoril, kes püüab eestlasi Hitleri parteiga punti lüüa, tasuks meeles pidada, et fashism oli diktaator Mussolini (endine vasakpoolne sotsialist) hobu, ja kapral Aadu oli natsionaalsotsialismi isa. Kui nüüd paralleele otsida, siis tänasel Venemaal on vähemalt 14 piirkonnas natsionaalsotsialistliku partei osakondi, Eestis taolist parteid pole.

Talupoeglikku mentaliteeti pole eestlane kunagi eitanud, meie riik ja rahvas on sellele rajatud. Ent autor ajab talupojad segi – Venemaal on see nälgiv ja purjus muzhik, Eestis aga iseendaga toimetulev, arutlev ja kaine töömees. Talupoeg on Eestis rahvuse tugi ja ajalooliselt liikumapanev jõud. Ei ole eestlase süü, et okupatsiooniaastad on seda rahvaosa äärmiselt julmalt kohelnud.

Mida tähendab meile talupoja mõttelaad? Ta armastab oma maad ja rahvast, hambad ristis ostis ta talud priiks, haris maad ja koolitas oma lapsi. Talupoeg lõi eesti intelligentsi ja viis meid iseseisvusele. Taludest võrsusid meie teadlikumad kunsti- ja riigimehed. Talupojamentaliteet sundis meid austama rahvusvähemusi, ka inimõigusi ja kaitsma kodu. Polnud talupoja süü, et ette tuli ka vesivõsusid. Kintsukaapijatele löödi näppude pihta, vahel üsna karmilt: VTSHEKA teine mees Viktor Kingissepp lasti maha, vangi läks võõrriigi agente ja spioone. Kahjuks tuli ette liigset leebust. Muide, seda on tänagi. Võin pakkuda kihlvedu, et suurspioon Herman Simm, kellele mõisteti 12,5 aastat vanglakaristust, jalutab nelja aasta pärast vanglaväravatest vaba mehena välja ning tema tekitatud moraalsest ja materiaalsest kahjust ei räägi keegi.

Deljagin: „1930. aastatel need talupojad juba ehitasid endale paradiisi. Ja paradiis oli selline, et Baltikum jooksis sealt ummisjalu minema, eelistades sellele isegi stalinistlikku Nõukogude Liitu. Juba sellepärast rääkida mingisugusest nõukogude okupatsioonist on täielik totrus… Baltikumi natsionalistide ülesehitatud paradiis oli selline, et kui nõukogude tankid sisenesid, siis kohalikud tervitasid neid maanteede ääres…“ Tule taevas appi! Kindlasti viskasid neile lilli tulevased mõrvatud, vägistatud, küüditatud, viimse veretilgani võidelnud sõdurid, 50 aastaks orjastatud rahvas ja pagulased! Ja ei maksa unustada neidki, kelle kunagised kodukohad on tänini Venemaa haardes. Teame ka seda, et Eesti Vabariigi piiride lähedal paiknev dessant-diviis ületab oma arvukuselt ja tehniliselt varustatuselt Eesti Vabariigi armee võimalused.

Valetada Deljagin oskab. Laimuga valab ta üle meie Vabadussamba, kutsub Venemaad üles kaubandussuhteid lõpetama, mõnitab eesti kultuuri. Usutavasti on meie riigimehed sedavõrd arukad, et Venemaad tabava kollapsi korral ei anna sulile läbisõiduviisatki. Seda kasvõi veel ühe tsitaadi eest, mis puudutab uut tankide sissesõitu: „Selleks on vaja, et nad 5-8 aastat küpseksid oma hullumeelses natsionalismis. Teiseks on vaja (sic!), et meie riik terveneks. Kolmandaks, aga mida nende hullude talumeestega peale hakata? No mida on Venemaal teha tollesama Ansipiga – loomaaias näidata või?”

Usun, et EESTI ELU lugejale piisab. KAWE või PAGARI keldrit „külastanud“ oskaksid ehk anda hoopis mõjukama vastulöögi.

Tulen aga ühe unustatud teema juurde tagasi: põlisvaenlane eestlasele vabadust ei andesta. Kas poleks ikkagi aeg meie austatud ja valitud keskorganisatsioonidel tagasi pöörduda oma põhiülesannete juurde? Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikogu käed on piisavalt seotud igapäevasuhete hoidmise-loomisega. Ehk oleks meil siinpool tarvis ohtusid meelde tuletada ja oma õlg alla panna tõelise vabaduse eest seisvatele jõududele? Ordeneid on kindlasti meeldiv vastu võtta, aga kas peaksime minema meie lugupeetud presidendi teed: minu ametiraha Venemaa tagasi ei anna, OK! teen endale uue. Kas jälle Moskva Relvapalatile?
Püüdsin tähemärke lugeda, lugu kipub ikka pikaks venima. Ometi: LOOMAAED – suure naabri president komistas hiljuti rikaste riikide kokkutulekul nii, et Itaalia peaminister Silvio Berlusconi pidi teda toetama. Ajakirjandusest: Napoleoni kasvu president oli purjus või kandis liiga kõrgete kontsadega kingi. Usume, mida tahame. Purjus Jeltsinist oli Eestile tuge, mäletate?

Selgituseks selle loo kohta:
• see pole kellegi tellimus, vaid kirjutaja isiklik arvamus;
• refereering sisaldab vaid osakese Deljagini laimust;
• mädasoo — vene keeles PUTINA;
• karupoeg — vanemas vene keeles MEDVEDEV. Päriskaru on vene keeles MEDVED;
• MÄRJAMAA – koht Eestis, viide MAARJAMAALE.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus