Kuulo Kutsar: milliseid haigusi võivad pagulased Eestisse tuua? Postimehest (1)
Eestlased Eestis 16 Sep 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2015/09/45806_001.jpg

Tervishoiuameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar Foto: Erik Prozes
16. september 2015
Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar kirjutas portaalis Med24, et ministeeriumid on pagulaste tervisekontrolli ja nakkushaiguste leviku ennetamisega arvestanud kahetsusväärselt vähe.

Pagulaste Eestisse vastuvõtmisega seonduvaga tegelevad valitsuse volitusel siseministeerium ja sotsiaalministeerium. Hinnang võimalikele riskidele riigi sisejulgeolekule seoses pagulaste saabumisega Eestisse on antud sisekaitseakadeemia migratsioonuuringute keskuse poolt koostatud rakendusuuringus «Rahvusvahelise kaitse saajate ümberasustamise ja -paigutamise programmides osalemise võimalikud riskid Eesti sisejulgeolekule».

Uuringus ei ole tähelepanu pööratud sellele, millist ohtu võivad Eesti sisejulgeolekule ja eeskätt rahva tervisele kujutada pagulaste poolt sisse toodavad nakkushaigused, mis võivad siin kulutulena levima hakata, sest eksootiliste haigustekitajate vastu puudub meie elanikel immuunsus.

Oht rahva tervisele


Euroopa Komisjon on seisukohal, et ümberasustamise ja ümberpaigutamise prioriteetsed pagulased on järgmised enamhaavatavad inimesed: saatjateta alaealised ja lapsed, üksikemad, üksikud naised, kohe arstiabi vajavad inimesed, piinamise ja vägivalla ohvrid ning vanurid.

Eesti valitsus on koostanud pagulaste tegevuskava memorandumi, milles on kajastatud rahvusvahelise kaitse saajate valimine ja menetlemine, nende transport Eestisse ning nendele Eestis pakutavad teenused – majutamine, kohanemine, keeleõpe, töötamise ja õppimise võimaldamine ning erivajaduste rahuldamine.

Tervishoiuteenuse osutamise kohta on memorandumis nimetatud, et see on pagulastele tagatud samadel alustel Eesti alalise elanikkonnaga ning kõigile rahvusvahelise kaitse saanutele on tagatud juurdepääs vältimatule abile. Lisaks tehakse kolmandatest riikidest pärit pagulaste ümberasustamisel esmane tervisekontroll pagulaslaagris enne, kui inimene oma uude koduriiki suundub ning tervis võib olla argumendiks, mille alusel pagulast vastu ei võeta.

Mis haigused võivad Euroopasse jõuda?

Terviseohud pagulasi vastu võtvale riigile on suured eeskätt raskete ja suure levikupotentsiaaliga nakkushaiguste sissetoomise tõttu. Kreeka ja Itaalia kaudu on juba jõudnud mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki – vaatamata pagulaste esmasele tervisekontrollile – täilevitatav taastuv palavik ja tüüfus, naha- ja haavadifteeria, sügelised, pedikuloos, Staphylococcus aureus-nakkus, MRSA, hemolüütiline Streptococcus A-nakkus.

Nakkushaigusi toovad Euroopasse eeskätt Eritreast, Etioopiast, Somaaliast, Sudaanist, Iraagist, Afganistanist, Süüriast ja Lääne-Aafrikast pärit pagulased. Lisaks võivad nakkushaigusi Eestisse tuua ka Kagu- ja Lõunas-Aasiast (Vietnamist, Nepalist, Indiast, Pakistanist jm) saabuvad pagulased.

Mõned näited Maailma Terviseorganisatsiooni 2014. a andmetel selle kohta, milliseid nakkushaigusi võivad enamtuntud pagulasmaadest saabuvad pagulased meile sisse tuua. Afganistanist – poliomüeliiti, P. falciparum-malaariat, tuberkuloosi, leeprat, trahhoomi, naha ja vistseraalset leišmaniaasi, leetreid ja koolerat. Etioopiast – kollapalavikku, meningokokk-nakkust, drakunkuliaasi, naha ja vistseraalset leišmaniaasi, leeprat, tuberkuloosi, lümfaatilist filariaasi, onkotsertsiaasi, skistosomiaasi, trahhoomi, koolerat, malaariat, leetreid ja difteeriat.

Ka Ukrainast saabub Eestisse pagulasi. Käesoleva aasta suvel on Ukrainas Taga-Karpaatia oblastis lastel esinenud vaktsiin-polioviirus 1 poolt põhjustatud paralüütilist poliomüeliiti. Seda võis oodata, sest 2014. aastal oli laste poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega hõlmatus Ukrainas ainult 50 protsenti.

Kõikidest Aafrika ja Aasia pagulasmaadest võib lisaks eelnimetatud nakkushaigustele sisse tuua sooletrakti ussnugilisi, sugulisel teel levivaid haigusi, HIV-nakkust, pedikuloosi, sügelisi ning difteeriat ka Nepalist, Indiast, Iraanist ja Vietnamist.

Reaalne on ka paljude muude ja meile tundmatute nakkushaiguste sissetoomine pagulaste poolt, sest enamikus pagulasmaades töötab nakkushaiguste seiresüsteem puudulikult ning andmed enamlevinud nakkushaiguste kohta puuduvad ka Maailma Terviseorganisatsioonil.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus