Kuressaare linnapea Urve Tiidus räägib suvisest Saaremaast (1)
Eestlased Eestis 28 Jul 2006 Ille Grün-OtsEWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2006/13846_1.jpg
Urve Tiidus on sündinud 6. juunil 1954 Raplamaal. Lõpetanud Tartu Ülikooli 1977.a. inglise filoloogina. Töötanud televisioonis toimetaja ja saatejuhina. Alates 18. novembrist 2005 Kuressaare linnapea.

Praegust Kuressaare linnapead Urve Tiidust on ikka rohkem ajakirjanikuna tuntud. Kuidas see juhtus, et nüüd linna valitsete?

Olen aastaid tõepoolest olnud televisioonis toimetaja ja saatejuht, 10 aastat neist uudistes.

Linnapeaks saamise kohta ei saa öelda, et “juhtus”. See oli mõnes mõttes asjade loomulik areng. Uudiseid tehes kasvas huvi ühiskonna protsesside vastu, tahtsin teada, kuidas asjad tegelikult toimivad. Uudised kajastavad maailma ju kiiresti ja suhteliselt pealispindselt. Olles ka isiklikult kogenud mitmes aspektis ühiskondlikke keerulisi muutusi, tärkas minus sügavam huvi. Eelmisel suvel kandideerisin teist korda kohalikel valimistel, ühtlasi tehti ettepanek kandideerida linnapeaks.

Olete te ise Saaremaalt pärit?

Ei, ma sündisin mandril. Mu mõlemal vanemal on siin juured. Ma julgen küll öelda, et ma olen saarlane. Kuigi Saaremaal peetakse väga täpset arvestust selle üle, kes on saarlane või mitte. Kui ma tulin siia 12 aastat tagasi, arvasid kõik, et olen mandri-inimene. Mulle öeldi, et ära loodagi, et saarlased sind omaks võtavad. Selleks kulub vähemasti 12—14 aastat, siis alles hakkavad vaatama, oled õige saarlane või mitte. Ega ma ei kippunud ka väga seletama, et minus seda Saaremaa verd suhteliselt palju on. Saarlane peab niikuinii ise kõiges veenduma.

Miks te tollal üldse Saaremaale tagasi tulite?

Perekondlikel põhjustel. Meie pere kaasosalusel rajati Saaremaale elektroonikafirma, seotud just minu abikaasaga. Ja kuna kogu tema töö kandus Saaremaale ning lapsed olid meil veel väikesed, pidime kõik peale pikki arutelusid siia elama kolima. Tollal olin ma tööl Eesti Televisiooni uudistesaates Aktuaalne Kaamera. Mingil hetkel, lapsed olid kooliealised, muutus see sõitmine Tallinna ja Saaremaa vahel väsitavaks. Tabati see hetk ära ja ma olin esimest korda nõus kohalikel valimistel kandideerima. Tuligi esimene etapp, kus ma kohaliku omavalitsuse tööga kokku puutusin. Olin linnavalitsuses tööl kaks aastat, 1999—2001. Ning siis kutsus televisiooni erakanal Kanal 2 mind enda juurde tööle uue uudisteprogrammi saatejuhiks. Läksingi telesse tagasi, sest pakkumine oli hea.

Mis on Kuressaare plussid?

Kuressaare head küljed on ikka need samad, mis kogu aeg olnud. Ja mida siin hoitud on. Turvalisus, inimsõbralik miljöö, väga puhas elukeskkond. Ei suurt lärmi ega saastust. Samas on meil siin võimalik lastel saada väga head haridust, suurepärane võimalus puhkamiseks. Meil on kaks hästi head gümnaasiumi — Kuressaare Gümnaasium ja Saaremaa Ühisgümnaasium.

Väikese linna kohta on siin toimunud väga edumeelsed arengud. Me oleme uuesti merelinn. Nõukogude ajal oli Kuressaare täielikult kinnine.

Nüüd on olemas arvestatav jahisadam, mis kogu aeg laieneb. Sel suvel saab valmis mereäärse puhkeala laiendus, nn. Raiekivi säär, tekib kümneid uusi kohti jahtidele. Kogu puhkeala on kujundatud täiesti uueks, tehtud inimestele kättesaadavaks. Tekkinud on majanduslik puhketsoon, kõik need arvukad SPA hotellid, mis mere ääres on. Ja see ei ole veel piir! Ettevõtjad on ilmselt veendunud, et sellel turul on perspektiive, laiendavad ennast.

Kui mõelda, millised on väikeste linnade konkurentsieelised kasvõi siinsamas kiiresti arenevas ja uuendusmeelses Läänemere piirkonnas, siis mõned selged eelised meil on.

Rahulikkus, turvalisus, õdusus ja tervislik keskkond lähevad globaliseeruvas ja lärmakas maailmas järjest rohkem hinda — see kõik on Kuressaarel olemas ja seda hindamatut kapitali tahame hoida. Kes on kordki teinud romantilise jalutuskäigu rannateedel keskaegse piiskopilossi varjus, teab, mis tunne on olla maailmakärast eemal, ent siiski tsivilisatsiooni keskel. See on luksuskaup. Samas on linnal head ühendusvõimalused nii meritsi kui õhu kaudu. Turismi tipphooajal pääseb otselennuga Kuressaarest Helsingisse ja Stockholmi. Puhkemajandus on olnud Kuressaares atraktiivne investeerimisvaldkond. Järk-järgult valmiv golfiväljak linna servas ainult kinnitab seda. Linn rõõmustab ka investeeringute üle elektroonikatööstusse ja aitab igati kaasa, et Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledzh edeneks rakenduskõrghariduse andjana ka elektroonika alal.

Kuidas Kuressaare suvel vastu peab? Turistid!

Sel suvel on rahvast varasemast rohkem. 40 kilomeetri kaugusel Kuressaarest sai valmis Saaremaa süvasadam, kuhu tuleb kruiisilaevu. Linn on turistide arvu kasvuga viimasel kümnel aastal juba kohanenud ja saarlased on mõistnud, et turism on hea äri.

Üks linna roll on tasakaalustada turismivoogude mõju linnale. Kohalikud eakamad inimesed on ju harjunud elama sellises suht rahulikus ja omaette linnas, nemad tunnetavad eriti teravalt seda, et külalisi on suvel hästi palju. Linn peab korraldama liikluse nii, et autod ei ummistaks palavatel päevadel linna. Linna asi on kaasa aidata perekeskse turismi arengule.

Muidugi puhkevad põhjamaised linnad õide kevadel ja suvel kostab Kuressaare tänavatel keelte paabel. Linnal on lausa oma stammkunded, kes tulevad ikka ja jälle juuli lõpus ja augustis, et nautida ooperifestivali või kammermuusikafestivali, kuhu tuleb esinejaid igast ilmakaarest.

Uut ja head suveks on meil veelgi. 60 uut jahikohta sadamas. Laevakompaniil on mõte panna käima väike kruiisilaev, mis viiks rahvast merd ja laide vaatama.

Üks suur projekt, mis haarab kogu Saaremaad: kui see heaks kiidetakse (ja miks ta ei peaks kiidetama), siis saab linn kahe aasta jooksul ehitada 7 kilomeetrit jalgrattateed. Liiklus on nii palju kasvanud, et ilma jalgrattateedeta lihtsalt enam ei saa. Ja jalgrattaturistide arv kasvab kogu aeg.

Mida Saaremaa üldse Eesti inimese jaoks tähendab?

Saaremaal on Eesti inimeste jaoks müstiline aura. Osa sellest on ajalooline ligipääsmatus. Saarlased ise on uhked oma erilise kanguse ja ettevõtlikkuse üle. Meri kasvatab teadagi kangeid mehi ja naisi. Kes kordki on tantsinud jaaniõhtul lõhnavate kaskede vilus Valgre Saaremaa valssi, see mõistab ka seda Saaremaa romantilist poolt.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus