Kultuuriajakiri TUNA toetusest ilma PM (3)
Eestlased Eestis 21 Jan 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2009/01/22575_1_t.jpg
Rebekka Lotman PM

Detsembris 10. sünnipäeva tähistanud ajaloo-kultuuri ajakirja Tuna tabas ootamatu hoop – uuest aastast jättis Eesti Kultuurkapitali nõukogu selle püsitoetusest ilma. Ajakirjal oli detsembris koos surnud ja välismaal olevate inimestega 307 autorit, lisaks on Tunal rahvusvaheline kolleegium.


Kuivõrd sama hoop ei taba mitte ainult üht väljaannet, vaid kogu eesti kultuuri laiemalt, uuris Postimees Tuna peatoimetajalt Ott Raunalt, mida see otsus ajakirja tulevikule võiks tähendada, samuti Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimehelt, kultuuriminister Laine Jäneselt, miks otsustati just Tuna kindla sissetulekuta jätta.

Mõni küsimus sai selgema vastuse kui teine.

Üks küsimus


Ajalookultuuri ajakiri Tuna alles tähistas 10. sünnipäeva, millele järgnes ootamatu teade, et Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsustas ajakirja jätta ilma püsitoetusest. Mis võisid olla selle otsuse tagamaad ja mida see ajakirjale tulevikus tähendab?

Ott Raun
Tuna pea­toimetaja

See oli šokk ka Tuna tegijatele, seda enam, et Eesti Kultuurkapital oli ajakirja üheks risti­emaks, kelle aastatepikkusel toel sai äsjasündinust praegune Tuna oma eripärase kohaga kultuuriajakirjanduses. Otsuse tagamaid teavad otsustajad ise. Arvata võib, et rahakitsikus sundis peale lihtlabase lahutustehte.

Kultuurkapitali nõukogu koosneb teatavasti sihtkapitalide esindajatest, kellest igaühel kaitsta eelkõige oma valdkond. Otsustada tuleb võrreldamatute asjade vahel. Ei tea, kui paljud neist on ajakirja Tuna käes hoidnudki ja lohutuseks võidi arvata, et ajalugu jätkub ka ilma ajakirjata.

Et ajalugu vajab ka mõtestamist, usun, et Tuna nimekirjast mahatõmbamine oli tahtmatu viga, eksitus. Suurtel vigadel on väikeste ees see eelis, et peagi taibatakse, et tegu oli veaga. Loodame, et seegi viga oli piisavalt suur, seda enam, et tegu on ennast ka rahvusvaheliselt tuttavaks teinud väljaandega, mille kolleegiumisse kuulub viie-kuue riigi esindajaid.

Kui mainida veel, et välja on antud vene- ja ilmumas ingliskeelne ning uus venekeelne erinumber, siis oleks narr, kui eestikeelne Tuna lõpetaks oma tegevuse. Seda enam, et ajaloo mitteteadmine või ignoreerimine võib maksta miljoneid.

Kaks küsimust

Miks otsustas kultuurkapitali nõukogu jätta ajalookultuuri ajakirja Tuna püsitoetuseta, jättes ajakirja seeläbi ebamäärasesse staatusse, kindluseta tuleviku suhtes?

Laine Jänes
Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees

Viimases valdkondadevahelises komisjonis oli stipendiumideks jagatavat raha umbes kuus korda vähem kui kõigi esitatud projektide taotlussumma kokku, igas valdkonnas tuli seetõttu mitmestki projektist loobuda või toetada neid varasemast väiksemas mahus. Tuna toetuse küsimuse vaatab nõukogu järgmise jaotuse raames üle.

Kindlasti olid otsustamisel, millele raha jätkub, millele mitte, valikukriteeriumid. Mis alusel valik tehti? Miks siiski jäi just Tuna toetusest ilma?

Kultuurkapitali nõukogu langetab otsuseid tuginedes valdkondlike sihtkapitalide kui vastava ala ekspertide rõhuasetustele ja hoiakutele. See on peamine valikukriteerium. Ma ei saa öelda, et olen kõnealuse otsuse üle õnnelik. Püüame leida Tuna toetamise küsimusele lahenduse, loodetavasti õnnestub see järgmises kvartalis.

Ajakiri Tuna

• Neli korda aastas ilmuvat ajakirja annavad välja rahvusarhiiv, Tallinna linnaarhiiv ja Eesti Arhivaaride Ühing.
• Tuna avanumber ilmus 1998. aasta lõpus.
• Ilmunud on ka üks venekeelne erinumber, ettevalmistamisel on järgmine ning ka ingliskeelne erinumber.
• Tuna artiklid on indekseeritavad ja refereeritavad ajaloo­alaste kirjutiste andmebaasis ABC-Clio Library Historical Abstracts.

Riigi kultuuripreemiate kandidaadid

Pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse preemia

Jaan Tooming
Elena Poznjak-Kõlar
Arvo Pärt
Doris Kareva
Ellen Niit
Aarne Üksküla
Lea Tormis
Mai Murdmaa
Enn Põldroos
Margarita Voites
Leila Pärtelpoeg
Andres Sööt
Fred Jüssi
Valeri Petrov
Arvo Valton
Villu Veski
Tiia-Ester Loitme
Mall Hiiemäe
Eino Baskin
Hando Runnel
Leila Säälik
Heino Uuetalu
Tiit Härm
Jaak Kangilaski
Kalju Komissarov
Laine Leichter
Peep Jänes

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ja ühe preemia suuruseks on miljon krooni

2008. aasta loominguliste saavutuste preemia

Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper – rock­ooper «Ruja»
Rein Rannap, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper ja Erki Pehk – rockooper «Ruja»
Ain Mäeots – lavastus «Koidula veri», mängufilm «Taarka» ja lastemuusikal «Detektiiv Lotte»
Filmi «Detsembrikuumus» meeskond: Asko Kase, Artur Talvik, Kjell Lagerroos, Mihkel Ulman, Lauri Vahtre, Tambet Tasuja, Sven Grünberg, Silver Vahtre, Sergo Vares, Liisi Koikson, Mait Malmsten ja Tõnu Kark – mängufilm «Detsembrikuumus»
Doris Kareva – valikteos «Deka» ja audioraamat «Sõna on sõrm, mis osutab vaikuse väele»
Jürgen Rooste – luulekogud «Tavaline eesti idioot», «21. sajandi armastusluule. Põdrapõmmutamine ja põnnitirtsuvada» ja ETV luulesaadete sari
Mari Tarand – mälestusteraamat «Ajapildi sees»
Elmo Nüganen – lavastus «Wargamäe Wabariik»
Lembit Peterson – lavastused «Maarja kuulutamine» ja «Linn»
Madis Kõiv, Priit Pedajas, Riina Degtjarenko – lavastuse «Lõputu kohvijoomine» tervikprojekt (autor, lavastaja, kujundus, osatäitmised, etenduspaik)
Mart Siimer – loominguline tegevus 2008. aastal
Reeli Kõiv – teos «Eerik Haamer»
Mait Laas – dokumentaalfilm «Ajameistrid»
Monika Järg, Tarmo Luisk, Keret Altpere, Tõnis Vellama, Ken Ruut, Merike Rehepapp, Ilona Gurjanova – Disainiöö 2008 ja kultuurifestivali «Arts&Lights in Tallinn» läbiviimine
Galina Grigorjeva – helitööd «Ad infinitum» ja «Nature Morte»
Maarja Kangro – luulekogu «Heureka»
Peep Lassmann – loominguline tegevus 2008. aastal
Mark Raidpere – loominguline tegevus 2008. aastal
Mare Tralla – loominguline tegevus 2008. aastal
Öölaulupeo «Märkamisaeg» korraldusmeeskond: Margus Kasterpalu, Alo Puustak, Taavi Varm, Piia Tamm, Ülle Jantson, Kaija Pruel – öölaulupidu «Märkamisaeg»
Andres Mustonen – loominguline tegevus 2008. aastal
Vello Pähn – loominguline tegevus 2008. aastal
Tõnu Kaljuste ja Peeter Jalakas – lavastus «Meestelaulud»
Valeri Petrov – loominguline tegevus 2008. aastal
Marika Valk ja Sirje Helme – töö Kumu ülesehitamisel ja integreerimine Euroopa kunstiellu
Arvo Volmer – loominguline tegevus 2008. aastal ja ooper «Tristan ja Isolde»
Marko Raat – dokumentaalfilm «Toomiku film»
Olev Oja – Gustav Ernesaks 100 ettevalmistus ja läbiviimine
Lylian Meister – näitus «1001» Tallinna Kunstihoone galeriis
Indrek Peil ja Siiri Vallner – Tartu Lotte lasteaia projekteerimine
Anders Härm, Elin Kard, Neeme Külm ja Marco Laimre – Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutamine
Peeter Linnap – raamat «Fotoloogia»
Elmo Nüganen, Raivo Põldmaa ja Sirli Bergström – lavastus «Tagasi Vargamäele»
Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke, Ingrid Ruudi – XI Veneetsia rahvusvahelise arhitektuuribiennaali projekt «Gaasitoru»
Priit Pärn ja Olga Pärn – animafilm «Elu ilma Gabriella Ferrita»
Mari Vihmand, Arvo Volmer, Liis Kolle ja Ann Lumiste – ooper «Armastuse valem»
Rauno Elp – osatäitmised ooperites «Wallenberg», «Tristan ja Isolde» ja «Willhelm Tell»
Heli Veskus – osatäitmine ooperis «Tristan ja Isolde»
Svetlana Jantšek – festivali «Kuldne mask Eestis» korraldamine
Theatrumi loominguline kollektiiv: Lembit Peterson, Marius Peterson, Maria Peterson, Anneli Tuulik, Andri Luup, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Eva Eensaar – lavastused «Metsik», «Linn», «Aucassin ja Nicolette» ja «Maarja kuulutamine» ning töö Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriõpilastega
Ain Agan ja Aleksei Saks – DVD-sarja III kogumiku «Eesti improvisatsioonid – Klaver» väljaandmine
Mart Laas – loominguline ja pedagoogiline tegevus 2008. aastal
Ülar Mark, Jüri Soolep, Mihkel Karu, Anu Piirisild, Ingrid Mald-Villand, Inga Raukas, Margit Mutso – arhitektuuriaasta korraldamine ja läbiviimine
Olav Ehala – loominguline tegevus 2008. aastal ja CD «Lumekuninganna» väljaandmine
Tiina Lokk, Jim ja Maureen Tusty – dokumentaalfilm «Laulev revolutsioon»
KRK Kirjastusühistu – «Eesti entsüklopeediline leksikon»

2008. aasta väljapaistvate loominguliste saavutuste preemia antakse viiele isikule ja ühe preemia suurus on 150 000 krooni
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus