Kuhu kadusid annetaja Aino Järvesoo miljonid? DELFI (4)
Eestlased Eestis 31 Jan 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI

Üks Eesti suurimaid eraannetajaid, vanaduspäeviks kodumaale naasnud Aino Järvesoo kirjutas aasta enne oma surma paberile napid, ent valusad kirjaread, mida ta nimetas oma luhtunud ettevõtmiste kroonikaks.

Eakas daam, kellel oli juhtumisi ka piisavalt raha, tahtis seda kasutada oma rahva aitamiseks. Paraku ei jõudnud suur osa tema püüdlustest soovitud tulemuseni. Veelgi enam — kõik, kes teda lähemalt tundsid, väidavad nagu ühest suust: viis aastat tagasi surnud heldet vanaprouat püüti igal sammul tüssata, kirjutab Maaleht.

“Tal oli raske tarbimist ülistavas Eestis mõttekaaslasi leida,” nendib majandusteadlane Heido Vitsur, üks Järvesoo nõuandjatest. “Ta ei suutnud mõista, kuidas nii kaua vabadust soovinud rahvas lihtsalt hääbub.”

Täpne ülevaade Järvesoo kulutustest puudub. Ainuüksi kiriku ehitamine neelas üle 10 miljoni, viljatuse ravi 4 miljonit. Miljoneid kulus ka üliõpilasseltsidele ja lendlehtedele, Tartu Ülikooli maaliosakond sai 1,2 miljonit. Kõik kokku rohkem kui 20 miljonit.

Heategija testamenditäitja Olev Saks kinnitab, et ka paljud pered said temalt rahalist toetust ning ikka saja tuhande krooni kaupa.

Naistearst Andrei Sõritsa on päris kindel, kuidas on Aino Järvesood kõige õigem nimetada. “Ta oli ingel,” kostab Sõritsa. “Ingel minu elus ja paljude nende naiste elus, kes tänu temale emaks said.” Tõsi, ta seadis rahasaajatele kindlad nõuded — nad pidid olema Eesti kodanikud, kuni 35aastased ja mehe tervis korras. Järvesoo raha on aidanud sündida 156 lapsel, kes poleks muidu võib-olla kunagi ilmavalgust näinud.

“Ainol oli kaks suurt ideed,” jutustab Tartu linnavolikogu esimees Olev Raju. “Esimene — suurendada sündivust. Teine — et olemasolevad lapsed kasvaksid haritud ja eetilisteks inimesteks.” Probleemi teadvustamiseks trükkis Järvesoo miljon lendlehte, mida hakati levitama 2001. aasta märtsis ja millest osa puistati alla otse lennukist. Kõigis neis nõudis ta igale lapsele senise 150 krooni asemel 1000 krooni riiklikku toetust kuus.

Aga riigikogu valimised olid ukse ees ning Olev Raju sõnul ei tahtnud ükski erakond nii jumekat ideed teisele loovutada, mistõttu asi jäi soiku. Samas jõudis see 2003. aasta valimistel enamiku erakondade loosungitesse. “Täna on see seoses emapalgaga sisuliselt olemas, ainult natuke teistmoodi kui Aino mõtles.”
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus