Kommunistide kuritegude muuseumid peavad Tartus konverentsi SI-306 (1)
Eestlased Eestis | 24 Oct 2011  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Reedel, 28. oktoobril toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) rahvusvaheline konverents "Kommunistliku režiimi kuritegudele ja vastupanuvõitlusele keskenduvad muuseumid Ida-Euroopas. 20 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist". Konverentsil käsitletakse kommunistlikke kuritegusid ja vastupanu kajastavate muuseumite tegevust Balti ja endistes idabloki riikides 20 aastat pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Konverentsi eesmärk on positsioneerida nende muuseumite tähtsust, aktuaalsust ja hetkeseisu. Ühtlasi tähistatakse linnamuuseumis filiaali, KGB kongide muuseumi 10. sünnipäeva.

Ettekannetega esinevad Eesti, Läti, Poola, Rumeenia ja Saksamaa ajaloolased. Ettekannetes vaatluse alla võetakse nende muuseumite roll ja omapära, ühisjooned, uurimistegevuse ja ekspositsioonidega seotud problemaatika, koostöö erinevate (teadus)institutsioonidega ning muud teemad, mis nendele muuseumitele on iseäralik.

Enne seda kolmapäeval, 26. oktoobril kell 12 kõneleb KGB kongide muuseumis (Tartu, Riia mäel "hallis majas") kommunistliku režiimi ohvrite mälestamisest Eesti Memento Liidu juht Enn Tarto.

12. oktoobril 2001. aastal avas Tartus uksed KGB kongide muuseum, mis on omalaadsemaid kommunistlikke kuritegusid ja eestlaste vastupanu kajastavaid muuseume Eestis. Muuseum asub endises Nõukogude julgeolekuorganite poolt kasutatud hoone, rahvasuus tuntud kui "halli maja" keldris, kus 1940.-50. aastatel asusid arreteeritute kongid. Osad kongidest, kartserid ja keldri koridoriosa on taastatud nende endisaegsel kujul. Teisi endisi vangikambreid täidab ekspositsioon, mis annab ülevaate Eesti vastupanuliikumise ajaloost ning kommunistliku režiimi kuritegudest.

Allikas: Margit-Mariann Koppel
Kontakt:

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
mis on kommunism27 Oct 2011 01:18
Üldjuhul oleks kommunism vaid riigikapitalism. Kommunism marksismi-leninismi variandis on aga midagi muud.
Marksism- leninism ei ole vaeste võitlus rikaste vastu, vaid maailma ülirikaste võitlus keskklassi ja rikaste vastu proletariaadi abil ja nimel.
Kuna tänu kommunismiga hirmutamisele on Lääs saadud nii rahaliselt kui ka sõjaliselt kontrolli alla, siis pole kommunistide teened endisel kujul enam vajalikud. Praegu on nad ametis EL-i juhtorganites ja maailmarevolutsiooni nimetatakse nüüd globaliseerumiseks, internatsionalismi vabaks turuks ja kommunismi NWO-ks. Promotakse ka Hiinat (esimees Mao oli Grand Orient de France liige).
Kommunism on vabamüürluse haru, mille kaasaegsel kujul rajas Karl Marx, keda finantseerisid Rotschildid. Nad finantseerisid juba Suure Prantsuse revolutsiooni läbiviijaid Illuminaatide Ordust ja Grand Orient de France-st..
Just Grand Orient de France kuulunud isikud ( ka Lenin), olid ka Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni eestvedajad. Tollal peeti bolševistlikku korda koguni kehastunud vabamüürluseks.
Venemaal hakati juba 1917. aasta juunis punalippude all marssima. Kindral Kornilovi ohvitserid, kes tundsid Prantsusmaa ajalugu, said toimuvast aru ja hakkasid end “valgeteks” nimetama. Suure Prantsuse revolutsiooni aegu nimetasid just monarhistid end “valgeteks”, Prantsuse kuningavapil olnud valgete liiliate järgi. “Punasteks” nimetasid end erinevad vasakpoolsed jõud, eriti aga jakobiinid. Tunnusena kanti ka punast früügia mütsi, mis kuulus algselt kristlastele ja sümboliseeris mitraismiga seotut, hiljem aga vabamüürlastele kui vabaduse sümbol. Pärast monarhia kukutamist asendas “valgeid liiliaid” juba “Gallia kukk”.
https://picasaweb.google.com/l...
Mõisted "punalipp", "punaarmee", "punaabi", "punase professuuri instituut" jne, pärinevad Suure Prantsuse revolutsiooni aegadest ja sümboliseerivad ka selle peasponsor Rotschildi.
Punaarmee aastapäeva ei tähistata juhuslikult 23. veebruaril, Meyer Amschel Rotschildi sünniaastapäeval. Samuti pole juhus, et Nõukogude Venemaa hümniks sai aastatel 1917 – 18 Marseljees, hiljem kuni aastani 1944 Internatsional. Seda viimast laulavad tänapäeval ka Eesti sotsiaaldemokraadid.
1.mail kui vabamüürluspühal tähitatakse aga 1776. aastal loodud Illuminaatide Ordut.
1843. aasta 5. juulil loodi Brüsseli looži "Le Socialiste" suurmeister Ragon'i poolt tegevusprogramm, mille alusel arendati hiljem välja "Kommunistliku partei manifest”.
http://ru.wikipedia.org/wiki/%...
http://hiddenmysteries.com/boo...

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus