Eesti Elu
Kommentaar: Vanad armsad ajalehed kaovad? (1)
Arvamus 17 Apr 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Troy Media Corporation’i kolumnist Doug Firby väidab 8. aprillil ilmunud arvamusloos, et paberlehed on nüüdseks minetanud oma tähtsuse ja lakanud endisel kujul eksisteerimast.

Mõned eksperdid lähevad kaugemalegi. Nii kinnitab Calgary Herald’i endine kolumnist Catherine Ford, et kogu diskussioon paberlehtede üle on mõttetu, sest tema arvates pole ajalehed mitte ainult surnud, vaid juba maetud ka, mis on siiski ilmne liialdus. Meil kõigil on ju ometi võimalus osta ja tellida ajalehti.


Isegi suurlehed lõpetavad

Firby hinnangul on praeguse olukorrani jõutud samm-sammult, kuid alles tänavu, kui mitmed mainekad väljaanded (Christian Science Monitor, Seattle Post-Intelligencer, Rocky Mountain News jt.) on läinud hingusele või ilmuvad veel vaid kord-paar nädalas, tuleb tõdeda, et nende aeg on läbi. Firby illustreerib oma seisukohta statistikaga: kui 2003. a. tellis 70% Kanada perekondi endale ajalehti, siis tänavu on neid vaid 30%; hiljutise küsitluse kohaselt on paberlehtedest huvitatud ainult 33% kanadalasi.

USA meediaeksperdid on samuti veendunud, et paberlehtede sulgemine on paratamatu ja pessimistid ennustavad, et juba aastatel 2010–2012 lõpetavad sealsed suurlinnade päevalehed ilmumise.

Ükski ajaleht pole infotehnoloogia pealetungist puutumata jäänud, ka meie tagasihoidlik Eesti Elu. Õieti on praeguse olukorra põhjustanud mitmete tegurite kombinatsioon – reklaami vähesus, globaalne majanduskriis ja kõik sellega seonduv, kesine lugemishuvi, kübermaailma osatähtsuse kasv, aga ka lehtede väljaminekute suurenemine posti- ja trükikulude tõusu tõttu.

Iseasi muidugi, kas internetti sobib nimetada ajalehtede mõrvariks, nagu mainekas The Economist seda teeb.

Ajaleht kui hukkuv laev

Arthur Miller ütles 1961. a., et rahvas kõneleb hea ajalehe kaudu iseendaga. Täna kõneleb aga rahvas iseendaga Facebook’i ja Twitter’i kaudu, mistõttu neil pole enam ajalehte vaja. Nii on päevalehtede kunagine müütiline prestiizh põhja vajunud kui vene kirves ning viinud sinna endaga kaasa ka oma põhifunktsiooni – olla kohaliku ühiskonna südametunnistus, mõtete vahendaja, sündmuste kajastaja ja info edastaja.

Veel pinnal hulpivate ajalehtede olukord sarnaneb merehädas laevaga, kust püütakse vette visata kõik ülearune ning kus hägustub piir artiklite ja reklaami vahel. Laiutav reklaam, mis samuti eelistab internetti, esitab ajalehtedele tingimusi-nõudmisi ja surub pahatihti välja kvaliteetset materjali.

Ajakirjandusmogul ja miljardär Rupert Murdoch, kes kunagi nimetas reklaami ajalehtede „kullajõeks“, peaks ehk tunnistama, et see jõgi on kuivamas või hakanud voolama koguni vastassuunas. Tõsiste artiklite asemel pakutakse üha rohkem seltskondlikke ja ajaviitelisi kirjutisi, mis hiilgavad oma siivutute pealkirjade ja fotodega. Aga isegi need ei meelita 30aastast või nooremat inimest ajalehte lugema. Seda kõike näeb ta ju internetist märksa laiemal skaalal.

Ajaga kaasa!

Doug Firby arvab, et ainult need väljaanded, mis loobuvad kramplikult kinni hoidmast aegunud paberlehtede paradigmast ja ajakohastavad oma tööd, võivad tunneli otsas näha valgust. Ta annab ka vastavaid soovitusi lähtudes seisukohast, et tänane meediatarbija on kapitaalselt muutunud. Ta on interneti spetsialist.
Kui vanasti uuris näiteks uut kodu osta kavatsev perekond vastavaid kuulutusi ajalehtedest, siis praegu tehakse kogu eeltöö ära internetis. Mõne sekundiga on huvipakkuva eluaseme info teie silma ees – selle asukoht linnakaardil, maja iseloomustus, hind, suurus, eluruumide fotod jne. Arvuti võimaldab teil ülikiiresti tutvuda isegi kogu maailma kinnisvara turuga.

Kuid samast „ühesilmalisest kükloobist“ saame ju kätte ka uudised, fotod, videolõigud ja Google’i otsingumootori abil kõik vajaliku info. Kiire ja mugav! Milleks siis oodata hommikul halli paberimütaka potsatust trepile, kui pahatihti seda ei tulegi. Pealegi – tunni aja eest aset leidnud sündmust peetakse tänapäeval juba aegunud uudiseks, ajaleht saab aga piirduda eelmisel päeval või hilisõhtul toimunuga.

Seetõttu soovitabki Firby mitte raisata paberit, vaid pakkuda artikleid ja uudiseid kui „meediatoodet“ terve ööpäeva jooksul mitte ainult internetis, vaid ka videodena, blogidena, aga ka mobiiltelefonide, Blackberry’de jmt. kaudu. Ta manitseb meediat pühendama tähelepanu sellele, et pakutav produkt oleks meeldejääv ja huviäratav, sest vastasel korral asub tarbija otsima uusi, paremaid kanaleid.

Uute ajakirjanduslike tehnoloogiate guru Clay Shirky on veendunud, et virtuaalmeedia avab ka ajakirjanikele palju paremaid, pea piirituid võimalusi eneseteostamiseks. Catherine Ford näeb siiski uute tehnoloogiate sinitaevas süngeid pilvi, sest praktiliselt igaüks võib kontrollimatult internetti riputada laimu, valet, libainfot jm., mida lugeja võtab pahatihti puhta kullana. Kahjuks ei kehti head ajakirjanduslikud tavad mitte alati internetis.
•••
Ehkki pea kõik eksperdid kuulutavad paberlehtedele kadu, teavad viimastele truuks jäänud lugejad, et pilk haarab „pärislehest“ palju enamat kui võrgust. Või mis asendaks vaikset süvenemist ajalehte hommikuse kohvitassi juures? Kindlasti mitte rahutu ja lärmakas televisioon, mis samuti pidi ju 1950ndate ennustuste põhjal ajalehed hävitama. Ometi jäid nad püsima.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus